Vaski funktsioonid
Vask on mineraal, mis leidub meie kehas. See on toitainete komponent, mida organism vajab normaalseks toimimiseks, kuid sellest raskest metallist on vaja ainult jälgi. Vask esineb looduslikult mõnedes toiduainetes ning seda saab osta ka toidulisandina. See on mitmete ensüümide kofaktor, mis osalevad energia tootmises, raua ainevahetuses, neuropeptiidide aktiveerimises, sidekoe moodustamises ja neurotransmitterite sünteesis. Vask osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides, nagu angiogenees (uute veresoonte teke), punaste vereliblede tootmine, neurohormonaalne homeostaas, geeniekspressioon, aju areng, südamelöögisageduse ja vererõhu reguleerimine ning immuunsüsteemi aktiveerimine. Lisaks sõltub organismi kaitse oksüdatiivse kahjustuse eest vask sisaldava ensüümi superoksiiddismutaasi aktiivsusest.
Tervisele kasulik
Vask mängib olulist rolli südame-veresoonkonna haiguste ja neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve arengus. Vaskupuudus põhjustab vere lipiidide taseme muutusi — see on aterosklerootiliste südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Inimesed, kellel on suurenenud Alzheimeri tõve risk, eelistavad multivitamiin-mineraalidega toidulisandeid, mis ei sisalda vasku (või rauda), kuna nende mineraalide liigne tarbimine võib mõnel patsiendil kognitiivseid probleeme süvendada. Kuid on vaja palju rohkem uurimusi, et selgitada, kas vasku tase seerumis või plasmas on Alzheimeri tõve riskiga seotud ning kas vasku sisaldavad toidulisandid võivad mõjutada Alzheimeri tõve riski või sümptomeid.
Puudus
Vaskupuudus inimestel on haruldane. Loomade ja inimeste uuringud näitavad, et vaskupuudus põhjustab aneemiat, hüpopigmentatsiooni, hüperkolesteroleemiat, sidekoe kahjustusi, osteoporoosi ja muid luukahjustusi, ebanormaalset lipiidide ainevahetust, ataksiat (tahtlike liigutuste koordinatsioonihäireid) ja suurenenud nakkusohtu. Vaskupuudus on tüüpiline inimestele, kellel on tsöliaakia (autoimmuunhaigus, mida iseloomustab kaasasündinud toitainete imendumise ja soolefunktsiooni häire), Crohni tõbi (krooniline põletikuline seedetrakti haigus), Menkese tõbi (haruldane geneetiline häire), tsüstiline fibroos ning inimestele, kes tarbivad liiga palju tsinki. Kui vereanalüüsid näitavad vasku ebapiisavat taset, võib arst soovitada toidulisandeid. Vasku sisaldavad toidulisandid on saadaval tablettide ja kapslitena. Soovitatav on mitte võtta vasku ja tsinki toidulisandeid samaaegselt, vaid hoida nende vahel vähemalt kahe tunni vahe. Kuid eraldi vasku ja tsinki toidulisandeid peaks tarvitama ainult arsti soovitusel. Multivitamiinide või komplekssete toidulisandite koostises ei ole nende mineraalide sisaldus märkimisväärne ning nende imendumise aeg on tavaliselt erinev.
Toksilisus
Krooniline liigne vaske sisaldav mõju võib põhjustada maksakahjustusi ja seedetrakti sümptomeid (nt kõhuvalu, krambid, iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine). Vaskutoksilisus on tervetel inimestel haruldane, kellel puuduvad pärilikud vasku homeostaasi defektid. Kuid vaskutoksilisus võib tekkida inimestel, kes joovad vett, mis sisaldab palju vasku, näiteks seisev vesi vasktorudes ja kodumasinates.
- Botero-López, J. E., Araya, M., Parada, A., Méndez, M. A., Pizarro, F., Espinosa, N., ... & Alarcón, T. (2011). Micronutrient deficiencies in patients with typical and atypical celiac disease. Journal of pediatric gastroenterology and nutrition, 53(3), 265-270.
- Hellman, N. E., & Gitlin, J. D. (2002). Ceruloplasmin metabolism and function. Annual review of nutrition, 22(1), 439-458.
- Katherine, L., & Ziegler, T. R. (2012). Modern nutrition in health and disease.
- Klevay, L. M. (2011). Is the Western diet adequate in copper?. Journal of Trace Elements in Medicine and Biology, 25(4), 204-212.
- Montes, S., Rivera-Mancia, S., Diaz-Ruiz, A., Tristan-Lopez, L., & Rios, C. (2014). Copper and copper proteins in Parkinson’s disease. Oxidative medicine and cellular longevity, 2014.
- National Research Council. (2000). Copper in drinking water. National Academies Press.
- Prohaska, J. R. (2014). Impact of copper deficiency in humans. Annals of the New York Academy of Sciences, 1314(1), 1-5.
- Rembach, A., Doecke, J. D., Roberts, B. R., Watt, A. D., Faux, N. G., Volitakis, I., ... & Wilson, W. (2013). Longitudinal analysis of serum copper and ceruloplasmin in Alzheimer's disease. Journal of Alzheimer's Disease, 34(1), 171-182.
- Rosado, J. L. (2003). Zinc and copper: proposed fortification levels and recommended zinc compounds. The Journal of nutrition, 133(9), 2985S-2989S.
- Squitti, R., Simonelli, I., Ventriglia, M., Siotto, M., Pasqualetti, P., Rembach, A., ... & Bush, A. I. (2014). Meta-analysis of serum non-ceruloplasmin copper in Alzheimer's disease. Journal of Alzheimer's Disease, 38(4), 809-822.
- Tisato, F., Marzano, C., Porchia, M., Pellei, M., & Santini, C. (2010). Copper in diseases and treatments, and copper‐based anticancer strategies. Medicinal research reviews, 30(4), 708-749.
