Kuna tänapäeva elutempo on kiire, on pidev väsimus sageli tänapäeva inimese kaaslane. Kui inimene ei leia aega puhkamiseks või ei märkagi oma keha vajadusi ega hoolitse enda eest, halveneb aja jooksul elu kvaliteet, kuna on tunda pidevat energiavaegust, hajameelsust ning immuunsüsteem nõrgeneb.
Selles artiklis arutame, kuidas väsimus mõjutab meie tervist, millised on selle seisundi põhjused, toitumise mõju paremale enesetundele, milliseid vitamiine tuleks tarbida ja milliseid haigusi võib pidev väsimuse ja nõrkuse tunne ennustada.
Pideva väsimuse mõju organismile
Ei ole ilmselt üllatav, et pidev väsimus võib avaldada negatiivset mõju tervisele ja üldisele enesetundele. Lihtsamalt öeldes võib see vähendada füüsilist ja vaimset aktiivsust, nõrgestada immuunsüsteemi ja suurendada erinevate haiguste riski.
Pideva väsimuse all kannatavad inimesed on sageli raskustes tähelepanu hoidmisega, neil esinevad mäluhäired ja vähenenud töövõime. Madal energiataseme seisund võib lõpuks põhjustada ka psühholoogilisi probleeme, nagu depressioon, ärevus või krooniline stress.
Väsimus võib mõjutada ka une kvaliteeti. Kuigi võib tunduda, et kui inimene tunneb end väsinuna, peaks tal olema lihtne magama jääda, võib toimuda vastupidine reaktsioon – tekkida unetus. Siis satub inimene “lõputusse ringi”, kuna korralikult välja puhkamata suureneb väsimus ja energiavaegus pidevalt.
Energiatekibuse põhjused
Pidev väsimus võib tekkida erinevatel põhjustel. Kõige tavalisemad tegurid on seotud elustiili harjumuste, toitumise, psühholoogilise seisundi ja erinevate haigustega.
Elustiili tegurid
- Ebapiisav uneaeg. Uni on äärmiselt oluline keha energiataseme taastamiseks. Imikud peavad magama 16–18 tundi ööpäevas, vanemad lapsed umbes 10–12 tundi ja täiskasvanud peaksid magama umbes 7–9 tundi ööpäevas. Samuti on oluline, et uneaeg oleks regulaarselt - püüdke minna magama ja tõusta samal ajal iga päev. Ebapiisav ja madala kvaliteediga uni võib põhjustada mitte ainult väsimust, vaid ka vähenenud töövõimet, kehva meeleolu ja tervisemuresid. Kui soovite rohkem teada une ja selle mõju tervisele, soovitame vaadata meie teist artiklit.
- Liigne stressi tase. Stressi hormoon kortisool võib lõpuks põhjustada pidevat väsimust ja madalat energiataset. See võib takistada kehal jõu taastumist ja puhkamist, kuna inimene tunneb pidevalt ärevust. Keha, mis kannatab pidevalt stressi all, võib kergesti ülekoormata, mis tähendab mitte ainult emotsionaalset väsimust, vaid ka füüsilist väsimust.
- Liikumise puudus. Kuigi tundub, et pärast füüsilist tegevust tunneme end väsinuna, tunneb keha pikemas perspektiivis end paremini. Sport stimuleerib vereringet, parandab hapniku ja toitainete transportimist keharakkudesse, mis tõstab energiataset. Aeglane töö või passiivne tegevus, näiteks pikaajaline aeg televiisori või arvuti ekraani ees, võib viia väsimuseni, lihaste nõrkuse ja vastupidavuse vähenemiseni.
Toitumise tegurid
Toitumine on oluline energiaallikas, seetõttu on oluline tagada, et keha saaks kõik vajalikud toitained. Siin on mõned toitumisharjumused, mis võivad mõjutada väsimuse tunnet.
Palju suhkrut sisaldavad tooted
Suhkrut sisaldavad tooted põhjustavad vere suhkrusisalduse järsu tõusu, mis võib muuta meid energilisemaks. Kahjuks, kuna suhkur imendub kiiresti, järgneb sellele järsk suhkrusisalduse langus, mis paneb inimese tundma end veelgi väsinumana. Suure suhkrusisaldusega toodete liigne tarbimine viib organismi “ametikõrguste” moodustumiseni, mistõttu energiataset ei saa kunagi õigesti reguleerida.
Töödeldud süsivesikud
Valged jahud ja nende toodetega valmistatud tooted, nagu sai, pasta, riis ja muud sarnased tooted, on töödeldud, mistõttu on nende glükeemiline indeks kõrge. Glükeemiline indeks näitab, kuidas tarbitud toidul on mõju veresuhkru tasemele pärast sööki. Mida kõrgem on see indeks, seda rohkem tõstab toode veresuhkrut, kuid see mõju on ajutine. See tähendab, et energia tase kehas pole samuti stabiilne.
Madala valgusisaldusega toitumine
Valgud on vajalikud lihasmassi säilitamiseks ja taastamiseks. Piisava valgu tarbimise puudumine võib põhjustada lihaste nõrkust ja väsimust. Ideaalis peaks valgud moodustama vähemalt 10-15% päevasest kalorikogusest.
Toitainete puudus
B-grupi vitamiinid, raud, magneesium, tsink ja D-vitamiin on vajalikud energia tootmiseks ja keha üldiseks talitluseks. Nende puudumine võib põhjustada väsimust ja energiavaegust.
Väike kiudainete sisaldus
Kiudained, mis sisalduvad puuviljades, köögiviljades ja täisteratoodetes, aitavad säilitada stabiilse veresuhkru taseme, mis on oluline, et hoida energiat kehas ühtlasena. Kiudainetevaene toitumine võib viia energiataseme kõikumiseni.
Väike vee tarbimine
Vesi on vajalik paljude keha funktsioonide jaoks, mis otseselt või kaudselt aitavad energiat toota. See osaleb ainevahetusprotsessides, toitainete ja hapniku transportimises, mürgiste ainete eemaldamises, kehatemperatuuri reguleerimises ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises. Seetõttu on piisav vee tarbimine oluline, et hoida energiat ja tervist kõrgel tasemel.
Liigne kofeiini tarbimine
Kuigi kofeiin võib anda lühiajalise energiapuhangu, võib liiga palju kofeiini tarbimine põhjustada dehüdratsiooni ja unehäireid, mis lõpuks vähendavad energiat.
Psühholoogilised põhjused
Ei ole saladus, et depressioon ja ärevus võivad tugevalt mõjutada mitte ainult üldist enesetunnet, vaid ka energiat. Depressioon põhjustab sageli pidevat väsimust, vähendab motivatsiooni ja tekitab apaatia. Ärevus aga võib põhjustada pidevat sisemist pinget, mis kurnab keha ja takistab korralikku puhkust.
Haigused, mis on seotud väsimusega
Üks levinumaid haigusi on kroonilise väsimuse sündroom (KVS), mis on iseloomustatud pikaajalise väsimuse, unehäirete või unetusega. Mõnikord esinevad ka liigese-, lihas- ja peavalu. Pideva väsimuse tõttu väheneb ka haiguste vastupanuvõime ja sageli algavad külmetushaigused. Probleem on selles, et sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka muud haigused, seega KVS määramiseks on vaja teha põhjalikke uuringuid ja välistada kõik muud võimalikud variandid.
Teine haigus, mis on seotud pideva väsimusega, on aneemia, mida põhjustab tavaliselt rauapuudus. See seisund põhjustab vere hapnikusisalduse languse, mistõttu keha saab vähem energiat. Kilpnäärmehaigused, nagu hüpotüreoidism, võivad samuti olla väsimuse põhjuseks, kuna kilpnäärmehormoonide tootmise vähenemine aeglustab ainevahetust. Diabeet on veel üks haigus, mis võib põhjustada energiavaegust. Vere suhkrusisalduse kõikumised võivad põhjustada pidevat väsimust ja nõrkust, kuna keha energiatase on ebastabiilne.
Energiate suurendamiseks vajalikud vitamiinid
Kui toitumise ja elustiili muutmine ei aita energiataset tõsta, eriti kui olete kokku puutunud haigustega, mis soodustavad väsimust, on soovitatav kasutada täiendavaid vitamiine ja mineraale. Loomulikult tuleks sellest rääkida oma arstiga.
- B-grupi vitamiinide (B1, B2, B3, B5, B6, B12 ja folaat) puudus võib põhjustada kroonilist väsimust, nõrkust ja keskendumisvõime vähenemist.
- C-vitamiin on üks parimaid antioksüdante, mis aitab vähendada väsimust ja tugevdada immuunsüsteemi vastupanuvõimet.
- D-vitamiin on oluline luude ja lihaste tervisele ning energiaressursside suurendamiseks. Kuigi D-vitamiini peamine allikas on päikesevalgus, puudub seda Eestis peaaegu igal inimesel, mistõttu on soovitatav seda võtta profülaktiliselt.
- Mineraalid nagu raud, magneesium ja tsink on samuti olulised energia toetamiseks. Rauapuudus võib põhjustada aneemia, mille peamine sümptom on väsimus. Magneesium on oluline lihaste ja närvide talitluseks ning tsink aitab tugevdada immuunsüsteemi.
Pidev väsimus on tänapäeva inimese tavaline seisund. Energiapuudus võib olla seotud halbade elustiili ja toitumisharjumustega ning tervisemuredega. Oluline on ära tunda, kas väsimus kestab liiga kaua ja võtta samme hea enesetunde säilitamiseks. Tervislik toitumine, kvaliteetne uni, füüsiline aktiivsus ja stressi juhtimine on olulised tegurid, mis aitavad hoida energiat. Kui väsimus kestab pikka aega, on vajalik konsulteerida arstiga, et määrata selle põhjus.
