Tsink
Tsink on vajalik enam kui 300 ensüümi jaoks, mis osalevad ainevahetuses, seedimises, närvisüsteemi töös ja paljudes keha funktsioonides. See toetab ka immuunsüsteemi tööd, kasvu ja haavade paranemist. Tsink on väga oluline naha tervisele, DNA sünteesile ja valkude tootmisele. Tsink aitab moodustada luude mineraalaineid – see avaldab positiivset mõju osteoblastidele ja pärsib osteoklastide tegevust. Tsink toimib tugevana antioksüdandina ning aitab tugevdada immuunsust ja võidelda põletikega. Tsingi kadu rakkude membraanides suurendab nende tundlikkust oksüdatiivsete kahjustuste suhtes ja halvendab funktsionaalsust. Tsink on tuntud oma rolli poolest veresuhkru kontrollis ja insuliinitundlikkuse parandamises. Tsingi lisandid on suurepärased naha tervise toetamiseks ning selliste nahahaiguste raviks nagu akne. Puudus võib põhjustada vistrikke, psoriaasi, korduvaid herpeseid, ekseemi, atopilist dermatiiti, roosat ja naha enneaegset vananemist. Tsingi puudus on tihti noortel inimestel, eriti taimetoitluse või veganluse alustamisel. See võib olla väljakutse ka rasedatele ja imikutele. Tsinki puudutakse ka krooniliste haiguste, näiteks reumatoidartriidi, diabeedi ja ateroskleroosi puhul. Alkohoolism, rasked põletushaavad, maksatsirroos, diabeet, söömishäired, maooperatsioonid, tsöliaakia, Crohni tõbi, haavandiline koliit, kõhunäärme ja neeruhaigused, dermatoosid, psoriaas ja pikaajaline stress võivad nõuda tsingi suuremat tarbimist või toidulisandite kasutamist.
Magneesium
Uuringud näitavad, et umbes 50% inimestest USA-s ja Euroopas saavad oma igapäevase toiduga vähem magneesiumi kui soovitatav. Madal magneesiumi tase on seotud mitmete terviseprobleemidega, nagu 2. tüüpi diabeet, südamehaigused ja Alzheimeri tõbi. Keha optimaalseks toimimiseks on oluline tagada piisav magneesiumi tarbimine. Umbes 60% magneesiumist asub luudes, ülejäänu lihastes, pehmetes kudedes ja kehavedelikes, sealhulgas veres. Magneesium toimib kofaktorina bioloogilistes reaktsioonides – osaledes enam kui 600 protsessis organismis, sealhulgas toidust energia tootmisel, valkude, DNA ja RNA moodustamisel, lihaste lõdvestumisel ning neurotransmitterite reguleerimisel. Magneesium on hädavajalik ka D-vitamiini aktiveerimiseks, mis omakorda parandab kaltsiumi imendumist. Magneesium on tähtis ka lihaste tööks kehalise koormuse ajal. Füüsiline aktiivsus võib suurendada magneesiumi vajadust 10–20% võrra koormuse intensiivsusest sõltuvalt. Magneesium aitab glükoosil siseneda lihastesse ja takistab laktaadi kuhjumist, mis tekib koormuse ajal. Uuringud näitavad, et magneesium võib parandada vastupidavust sportlastel, eakatel ja krooniliste haigustega patsientidel, kuigi tõendid ei ole üheselt selged. Magneesium aitab alandada vererõhku, vähendada premenstruaalse sündroomi sümptomeid ning paljudel kasutajatel võib see vähendada ka depressiooni tunnuseid. Paljud magneesiumilisandite kasutajad ei kogeda kõrvaltoimeid. Siiski ei pruugi see olla ohutu inimestele, kes kasutavad teatud diureetikume, südame ravimeid või antibiootikume – suured magneesiumidoosid võivad põhjustada kõhulahtisust, iiveldust või oksendamist. Eriti peavad neeruprobleemidega inimesed olema ettevaatlikud.
Kaltsium
Kaltsium on vajalik vereringe, lihaste liikumise ja hormoonide erituse jaoks. See mineraal on oluline, et hoida ajude ja keha vahel head suhtlust. Kaltsium mõjutab oluliselt lihaste kontraktsiooni ja südame-veresoonkonna funktsiooni. Kaltsium on tugevate hammaste ja luude alus. 99% organismis olevast kaltsiumist on koondunud luudesse ja hammaste sisse. Kui toidus on kaltsiumi vähe, kasutab keha seda luuvarudest. Kaltsiumi imendumiseks on vajalik ka D-vitamiin. See tähendab, et kaltsiumirik dieet ei ole tõhus ilma piisava D-vitamiini tasemeta – keha seda ei omasta. Kõik ei suuda vajalikku kaltsiumi toidust saada – näiteks laktoositalumatusega inimesed, veganid, kortikosteroidide tarvitajad, osteoporoosihaiged või need, kes ei tarbi piimatooteid. Kaltsiumilisandid võivad aidata neil juhtudel. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumtsitraat on kaks populaarseimat lisandi vormi – viimane sobib eriti hästi vanematele inimestele, kellel on madal maohape. Tuleb märkida, et liiga suur kaltsiumi tarbimine võib põhjustada hüperkaltseemiat – seisundit, mille sümptomiteks on kõhuvalu, iiveldus, närvilisus ja depressioon. Liigne D-vitamiini tarbimine võib soodustada kaltsiumi liigselt imendumist ja hüperkaltseemiat. Lisaks võib kaltsium mõjutada teiste toitainete või ravimite imendumist.
Mangaan
Mangaan on mikroelement, mida keha vajab väikestes kogustes. See on oluline normaalse aju, närvisüsteemi ja ensüümide töö jaoks. Kuigi keha suudab mangaani säilitada neerudes, maksas, kõhunäärmes ja luudes, tuleb seda ka toidust saada. Mangaan toetab luude tervist – soodustades nende arengut ja säilimist ning aidates moodustada luutihedust koos kaltsiumi, tsingi ja vasega. See on osa antioksüdantensüümist superoksiid dismutaas (SOD), mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest. Vabad radikaalid soodustavad vananemist, südamehaigusi ja mõnda vähivormi. Mangaan aitab vähendada põletikku. Uuringud näitavad, et mangaani kombinatsioon glükoosamiini ja kondroitiiniga võib vähendada osteoartriidi valu. Madalat mangaani taset seostatakse suurenenud epilepsiahoo riskiga, kuid see seos pole täielikult mõistetud. Koos kaltsiumiga võib mangaan aidata leevendada premenstruaalse sündroomi sümptomeid. Mangaan on vajalik ka proliini aminohappe sünteesiks, mis on vajalik kollageeni tootmiseks ja haavade paranemiseks. Lisaks aitab mangaan aktiveerida mitmeid ensüüme, sealhulgas koliini, tiamiini, C- ja E-vitamiini, toetades maksa tööd ning osaledes energia tootmises, immuunvastuses ja aju funktsioonide reguleerimises.
Vask
Vask on mineraal, mida keha vajab väikestes kogustes. See osaleb punaste vereliblede tootmises (koos rauaga), südame rütmi ja vererõhu reguleerimises, raua imendumises, eesnäärme põletiku ennetamises, luude ja sidekoe arengus ja säilitamises – sealhulgas ajus ja südames – ning immuunsüsteemi aktiveerimises. Kuigi keha vajab vase kogus väike, ei suuda ta seda ise sünteesida. Vasku uuritakse kui võimalikku vahendit mitmete haiguste raviks, eriti neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Haigused nagu tsöliaakia, tsüstiline fibroos ja Crohni tõbi võivad põhjustada vase puudust. Vase puuduse sümptomiteks võivad olla värinad, tuimus, kõndimisraskused, tundlikkuse langus, väsimus, aneemia ning nägemishäired või nägemiskadu.
- Angelova, M., Asenova, S., Nedkova, V., & Koleva‑Kolarova, R. (2011). Copper in the human organism. Trakia Journal of Sciences, 9(1), 88‑98.
- Bonham, M., O'Connor, J. M., Hannigan, B. M., & Strain, J. J. (2002). The immune system as a physiological indicator of marginal copper status? British Journal of Nutrition, 87(5), 393‑403.
- Chen, P., Bornhorst, J., & Aschner, M. (2019). Manganese metabolism in humans.
- De Baaij, J. H., Hoenderop, J. G., & Bindels, R. J. (2015). Magnesium in man: implications for health and disease. Physiological reviews.
- Del Valle, H. B., Yaktine, A. L., Taylor, C. L., & Ross, A. C. (Eds.). (2011). Dietary reference intakes for calcium and vitamin D. National Academies Press.
- Della Pepa, G., & Brandi, M. L. (2016). Microelements for bone boost: the last but not the least. Clinical Cases in Mineral and Bone Metabolism, 13(3), 181.
- Derom, M. L., Sayón‑Orea, C., Martínez‑Ortega, J. M., & Martínez‑González, M. A. (2013). Magnesium and depression: a systematic review. Nutritional neuroscience, 16(5), 191‑206.
- Gröber, U., Schmidt, J., & Kisters, K. (2015). Magnesium in prevention and therapy. Nutrients, 7(9), 8199‑8226.
- Holley, A. K., Bakthavatchalu, V., Velez‑Roman, J. M., & St Clair, D. K. (2011). Manganese superoxide dismutase: guardian of the powerhouse. International journal of molecular sciences, 12(10), 7114‑7162.
- Yamaguchi, M. (2010). Role of nutritional zinc in the prevention of osteoporosis. Molecular and cellular biochemistry, 338(1‑2), 241‑254.
- Yasui, K., & Baba, A. (2006). Therapeutic potential of superoxide dismutase (SOD) for resolution of inflammation. Inflammation Research, 55(9), 359‑363.
- Lamy, O., & Burckhardt, P. (2014). Calcium revisited: part II calcium supplements and their effects. BoneKEy reports, 3.
- Pham‑Huy, L. A., He, H., & Pham‑Huy, C. (2008). Free radicals, antioxidants in disease and health. International journal of biomedical science: IJBS, 4(2), 89.
- Pokan, R., Hofmann, P., von Duvillard, S. P., Smekal, G., Wonisch, M., Lettner, K., ... & Bachl, N. (2006). Oral magnesium therapy, exercise heart rate, exercise tolerance, and myocardial function in coronary artery disease patients. British journal of sports medicine, 40(9), 773‑778.
- Robbins, D., & Zhao, Y. (2014). Manganese superoxide dismutase in cancer prevention. Antioxidants & redox signaling, 20(10), 1628‑1645.
- Rosique‑Esteban, N., Guasch‑Ferré, M., Hernández‑Alonso, P., & Salas‑Salvadó, J. (2018). Dietary magnesium and cardiovascular disease: A review with emphasis in epidemiological studies. Nutrients, 10(2), 168.
- Scheiber, I. F., Mercer, J. F., & Dringen, R. (2014). Metabolism and functions of copper in brain. Progress in neurobiology, 116, 33‑57.
- Setaro, L., Santos‑Silva, P. R., Nakano, E. Y., Sales, C. H., Nunes, N., Greve, J. M., & Colli, C. (2014). Magnesium status and the physical performance of volleyball players: effects of magnesium supplementation. Journal of sports sciences, 32(5),
