Kuigi paljude inimeste jaoks seostub stress negatiivsete emotsioonidega, on see siiski meie igapäevaelu lahutamatu osa, mida ei tohiks ignoreerida. Stressi nähud võivad ilmneda mitu korda päevas, eriti kui inimene on viimastel päevadel kokku puutunud paljude väljakutsete, tähtpäevade või keeruliste olukordadega nii isiklikus kui ka tööalasel tasandil.
Stress on organismi loomulik kaitsereaktsioon ebameeldivatele, ohtlikele või pingelistele olukordadele. Oluline on rõhutada, et aeg-ajalt esinev stress on tavapärane, kuid krooniline või liigne stress võib avaldada negatiivset mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.
Selles artiklis käsitleme, mis on stress, selle mõju üldisele enesetundele ja füüsilisele tervisele ning kuidas stressi juhtida ja end paremini tunda.
Mis on stress?
Kui inimene tunneb ohtu või ebameeldivat, väljakutseid esitavat olukorda, hakkab aju eritama adrenokortikotroopset hormooni (AKTH), mis stimuleerib adrenaliini ja kortisooli vabanemist vereringesse. Adrenaliin ja kortisool aktiveerivad võitle või põgene (ingl. k. fight-or-flight) seisundi, mis tõstab vererõhku, kiirendab südametööd ja hingamist, et keha oleks valmis reageerima ohule. Lihtsamalt öeldes koondab meie organism kogu jõu stressiolukorra lahendamiseks.
Kõik need protsessid on loomulikud organismi reaktsioonid, mistõttu aeg-ajalt esinev stress ei ole tervisele ohtlik. Probleem tekib siis, kui stress muutub püsivaks või pikaajaliseks kaaslaseks.
Stressi mõju enesetundele ja tervisele
Kuigi igaüks reageerib stressiolukordadele erinevalt, võib stress olla inimesele kasulik või kahjulik. Siin on mõned näited, millal stress võib olla kasulik:
- Stress võib anda vajalikku energiat ja motivatsiooni keskenduda ülesande täitmisele ja väljakutsetega toimetulekule.
- Lühiajalise stressi ajal eritab organism adrenaliini, mis võib suurendada teadlikkust, kiirendada mõtlemist ja reageerimisvõimet. See on eriti kasulik, kui tuleb kiiresti lahendada probleeme või teha otsuseid.
- Kui organism suudab stressiolukordadega pidevalt edukalt toime tulla, saame ajapikku vastupidavamaks. Tervislike stressijuhtimise meetodite õppimine aitab organismil tulevikus paremini kohaneda ja väljakutseid vastu võtta.
Lühiajaline stress võib olla kasulik, kuid elus võime kokku puutuda pikaajalise stressiga, näiteks toksilise töökeskkonna, lähedaste kaotuse, rahaliste probleemide tõttu. Kui probleemsed olukorrad kestavad liiga kaua või ei teata, kuidas nendega toime tulla, võib see negatiivselt mõjutada meie enesetunnet ja tervist. Siin on mõned kroonilise stressi võimalikud tagajärjed:
- Ärevus. Liigne või krooniline stress võib põhjustada pidevat ärevust, mis segab igapäevaelu. Ärevus koormab organismi, mis võib põhjustada unetust, meeleolu kõikumist ja emotsionaalset kurnatust.
- Füüsilised sümptomid. Stress võib põhjustada pidevat peavalu, lihaspingeid ja seedetrakti probleeme. Pikaajaline stress võib nõrgendada immuunsüsteemi ja suurendada haigustele vastuvõtlikkust.
- Läbipõlemise sündroom. Kuigi lühiajaline stress võib motiveerida ja anda energiat, siis krooniline stress mõjub vastupidiselt. Inimene, kes pidevalt kogeb stressi, võib läbipõleda ehk emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt kurnatuna. Lühidalt öeldes kaob motivatsioon, huvi tegevuste vastu kaob, inimene tunneb lootusetust ja kaldub küünilisusele. Selline seisund mõjutab nii isiklikku kui ka tööelu.
- Meeleoluhäired. Krooniline stress võib negatiivselt mõjutada meeleolu, põhjustada ärrituvust, meeleolumuutusi, kurbust ja lootusetust. Sellised tunded mitte ainult ei pane inimest end halvasti tundma, vaid võivad kahjustada suhteid lähedastega.
- Füüsilise tervise ohud. Pikaajaline kortisooli mõju võib suurendada riskitegureid nagu südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, diabeet ja vaimse tervise probleemid.
Nõuanded kroonilise stressiga toime tulemiseks
Kuigi iga inimese reaktsioon stressile on erinev, võib pikaajaline ja kontrollimatu stress avaldada tõsiseid tagajärgi füüsilisele ja vaimsele tervisele. Seetõttu on oluline osata ära tunda pikaajalise stressi märke ning võtta meetmeid selle juhtimiseks, et säilitada hea enesetunne ja tervis. Siin on mõned soovitused, kuidas kroonilise stressiga toime tulla:
- Tuvastage stressi põhjustavad tegurid. Kroonilise stressi probleemi lahendamise alustamiseks tuleb kindlaks teha stressi allikad. Päeviku pidamine on hea harjumus jälgida igapäevaseid olukordi, sündmusi või inimesi, kes teile stressi põhjustavad. Näiteks kui märkate, et iga päev tööl tekitavad stressi korduvad ebaviisakad kolleegide kommentaarid, võite nendega rääkida või probleemist oma juhile teada anda. Sageli ei pruugi teised inimesed mõista, et nende tegevus tekitab teile ärevust.
- Harjutage stressijuhtimise meetodeid. Sügava hingamise harjutused, massaažid, meditatsioon, jooga ja sarnased praktikad aitavad rahustada meelt, lõõgastada keha ja vähendada üldist stressitaset. Samuti piirake negatiivsete uudiste lugemist ja sotsiaalmeedia sirvimist. Kui tegelete kroonilise stressiga, ei aita lisanduvad negatiivsed uudised teie heaolu.
- Seadke oma piirid. Kuigi see nõuab palju pingutust, võib õppimine öelda „ei“ lisakohustustele või ülesannetele, mis teie stressi suurendavad, aidata lõpuks prioriteete paika panna ja läbipõlemist vältida.
- Aja juhtimine. Kui teil on suuri projekte, mis tekitavad stressi, jagage ülesanded väiksemateks, hallatavateks sammudeks ning seadke prioriteedid olulisuse ja kiireloomulisuse järgi. Kuigi see tundub iseenesestmõistetav, unustame sageli, et planeerimine on oluline nii tööl kui ka eraelus.
- Tervislik eluviis. Nagu paljudel juhtudel, aitab tervislik eluviis kroonilist stressi juhtida. Püüdke süüa tasakaalustatud toitu, treenida regulaarselt ja mitte unustada kvaliteetset und. Kui keha tunneb end füüsiliselt hästi, on lihtsam psühholoogiliste probleemidega, nagu krooniline stress, toime tulla. Lisaks eritab sportides organism endorfiine, mis võivad parandada tuju ja vähendada stressitaset.
- Sotsiaalne ja professionaalne abi. Ärge unustage, et teie pereliikmed ja sõbrad hoolivad teie enesetundest, seega võib lähedasega rääkimine aidata emotsionaalselt paremini ennast tunda. Kui tunnete, et krooniline stress mõjutab teie igapäevaelu või vaimset tervist liiga palju, võite kaaluda abi otsimist vaimse tervise spetsialistilt. Terapia ja nõustamine võivad aidata kroonilist stressi juhtida.
- Harjutage enesele kaastunnet. Olge enda vastu lahked ja tunnistage, et kroonilise stressi juhtimine on pikk protsess. Tähistage väikseid võite ja pidage meeles, et vajadusel võite abi otsida.
Millised vitamiinid on närvisüsteemile olulised?
Kui organism kogeb pikaajalist stressi, on oluline enda eest hoolitseda, kaasates dieeti olulisi vitamiine ja mineraale. Parem füüsiline tervis aitab kiiremini toime tulla kroonilise ja pikaajalise stressiga. Loomulikult on enne vitamiinide või mineraalide tarvitamist soovitatav konsulteerida oma arstiga ja teha vajalikud uuringud. Siin on mõned vitamiinid ja mineraalid, mida kõige sagedamini seostatakse stressijuhtimisega:
- B-vitamiinide kompleks. B-rühma vitamiinid, sealhulgas B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B7 (biotiin), B9 (foolhape) ja B12 (kobalamiin), osalevad energia ainevahetuses ja närvisüsteemi töös. Need võivad aidata reguleerida meeleolu ja reageerimist stressile. B-vitamiinide puudusel võivad süveneda peavalud.
- C-vitamiin. Piisav C-vitamiini tarbimine võib aidata vähendada stressi negatiivset mõju immuunsüsteemile ja üldisele tervisele.
- D-vitamiin. Selle vitamiini puudust seostatakse meeleoluhäiretega, nagu depressioon ja ärevus. Piisav D-vitamiini tase organismis, mida saab päikesevalgusest, toidust või toidulisanditest, võib aidata hoida stressikindlust.
- Magneesium. Magneesium osaleb erinevates organismi biokeemilistes reaktsioonides, sealhulgas stressijuhtimises ja lõõgastumises. See aitab reguleerida kortisooli taset, lõdvestab lihaseid ja toetab närvisüsteemi tööd.
- Omega-3 rasvhapped. Omega-3 rasvhapped, eriti EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokoosaheksaeenhape), omavad põletikuvastaseid omadusi ja toetavad aju normaalset toimimist. Omega-3 rasvhapped võivad samuti aidata vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning soodustada stressikindlust.
Oluline on märkida, et need vitamiinid ja mineraalid mängivad olulist rolli kroonilise stressi juhtimises, kuid need ei asenda tervislikke eluviise, mis samuti aitavad stressi kontrolli all hoida, näiteks regulaarset treeningut, tasakaalustatud toitumist ja piisavat und.
