Mangaanisulfaadi
Mangaan on mikroelement, mida organism vajab väikestes kogustes. Mangaan on oluline mikroelement, mida leidub loomulikult paljudes toiduainetes ja mida saab kasutada toidulisandina. Mangaan mängib elutähtsat rolli ainevahetuses, kuna see on paljude ensüümide kofaktor, mis osalevad erinevates keemilistes protsessides. Mõjutades neid ensüüme, osaleb mangaan aminohapete, kolesterooli, süsivesikute ainevahetuses, vabade radikaalide eemaldamises, luude ja immuunvastuse kujunemises ning ka paljunemisel. Mangaan koos K-vitamiiniga vastutab ka vere hüübimise eest.
Tervise eelised
Mangaan võib parandada luude mineraaltihedust ainult koos teiste vitamiinide ja mineraalidega. Kuid selleks, et määrata mangaani mõju luude tervisele, on vaja rohkem uuringuid inimestega. Loomkatsed näitavad, et mangaanilisandid võivad parandada glükoosi taluvust, vähendada oksüdatiivset stressi ja parandada diabeediga patsientide veresoonte seina funktsiooni, kuid inimese kliinilised uuringud puuduvad. Selleks, et määrata, kas mangaan mängib olulist rolli diabeedi tekkes, on vaja rohkem uuringuid. Mangaan on antioksüdantse ensüümi — superoksiid dismutaasi — osa, mis aitab kaitsta organismi vabade radikaalide kahjustuste eest. Kuna mangaan mängib olulist rolli selle ensüümi töös, arvatakse, et mineraalainete tarbimine võib aidata vähendada krooniliste haiguste riski. Mangaan on vajalik terve aju funktsioneerimiseks, eriti selle tugev antioksüdatiivse ensüümi toimel, mis võib aidata kaitsta ajurakke kahjustuste eest. Lisaks võib mangaan mõjutada neurotransmitterite tegevust ja soodustada närviimpulsside kiiremat või tõhusamat levikut organismis. Mangaan on vajalik ka kilpnäärmehormooni türoksiini tootmiseks, selle näärme terviseks ja nõuetekohaseks funktsiooniks.
Puudus
Mangaani puudus inimestel on väga haruldane ja puuduse tunnused ning sümptomid pole selgelt määratletud. Mõned uuringud näitavad, et mangaani puudus võib põhjustada luude demineralisatsiooni, nahalöövet, juuste pigmendi kadu, muutusi naiste meeleolus ja suurenenud premenstruaalset valu. Mangaani puudus võib mõjutada ka lipiidide ja süsivesikute ainevahetust. Selle elemendi vähene tarbimine võib häirida luude tervist ja suurendada diabeedi riski. Tundub, et madal mangaani tase organismis on seotud suurenenud epilepsiahoogude riskiga, kuigi seos selle mikroelemendi ja kramplike sündroomide vahel pole veel täielikult mõistetud.
Toksilisus
Mangaani toksilisus avaldub inimestel, kes töötavad sellistes kutsevaldkondades nagu keevitamine ja kaevandamine, kus pidevalt sissehingatakse suures koguses mangaanipulbrit. Samuti esineb toksilisust inimestel, kes tarbivad vett, milles on kõrge mangaanisisaldus. Rauapuudus suurendab mangaani imendumist, mis võib tugevdada mangaani toksilisuse sümptomeid. Kroonilise maksahaigusega inimestel on häiritud mangaani eemaldumine sapi kaudu ning nad on vastuvõtlikumad mangaani neurotoksiilsusele ja teistele liigse mangaani negatiivsetele mõjudele. Kui kaalute mangaanilisandi kasutamist, pidage esmalt nõu perearstiga.
- Chen, P., Bornhorst, J., & Aschner, M. (2019). Manganese metabolism in humans.
- Chen, P., Chakraborty, S., Mukhopadhyay, S., Lee, E., Paoliello, M. M., Bowman, A. B., & Aschner, M. (2015). Manganese homeostasis in the nervous system. Journal of neurochemistry, 134(4), 601-610.
- Gonzalez-Reyes, R. E., Gutierrez-Alvarez, A. M., & Moreno, C. B. (2007). Manganese and epilepsy: a systematic review of the literature. Brain research reviews, 53(2), 332-336.
- Holley, A. K., Bakthavatchalu, V., Velez-Roman, J. M., & St Clair, D. K. (2011). Manganese superoxide dismutase: guardian of the powerhouse. International journal of molecular sciences, 12(10), 7114-7162.
- Kazi, T. G., Afridi, H. I., Kazi, N., Jamali, M. K., Arain, M. B., Jalbani, N., & Kandhro, G. A. (2008). Copper, chromium, manganese, iron, nickel, and zinc levels in biological samples of diabetes mellitus patients. Biological trace element research, 122(1), 1-18.
- Li, C., & Zhou, H. M. (2011). The role of manganese superoxide dismutase in inflammation defense. Enzyme research, 2011.
- Li, L., & Yang, X. (2018). The essential element manganese, oxidative stress, and metabolic diseases: links and interactions. Oxidative medicine and cellular longevity, 2018.
- Nielsen, F. H. (2012). Manganese, molybdenum, boron, chromium, and other trace elements. Present knowledge in nutrition, 10, 586e607.
- Pham-Huy, L. A., He, H., & Pham-Huy, C. (2008). Free radicals, antioxidants in disease and health. International journal of biomedical science: IJBS, 4(2), 89.
- Robbins, D., & Zhao, Y. (2014). Manganese superoxide dismutase in cancer prevention. Antioxidants & redox signaling, 20(10), 1628-1645.
- Soldin, O. P., & Aschner, M. (2007). Effects of manganese on thyroid hormone homeostasis: potential links. Neurotoxicology, 28(5), 951-956.
- Strause, L., Saltman, P., Smith, K. T., Bracker, M., & Andon, M. B. (1994). Spinal bone loss in postmenopausal women supplemented with calcium and trace minerals. The Journal of nutrition, 124(7), 1060-1064.
- Takeda, A. (2003). Manganese action in brain function. Brain Research Reviews, 41(1), 79-87.
- Trumbo, P., Yates, A. A., Schlicker, S., & Poos, M. (2001). Dietary reference intakes: vitamin A, vitamin K, arsenic, boron, chromium, copper, iodine, iron, manganese, molybdenum, nickel, silicon, vanadium, and zinc. Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics, 101(3), 294.
- Wang, L., Yu, H., Yang, G., Zhang, Y., Wang, W., Su, T., ... & Ma, Y. (2015). Correlation between bone mineral density and serum trace element contents of elderly males in Beijing urban area. International Journal of Clinical and Experimental Medicine, 8(10), 19250.
