Magneesiumi funktsioon
Magneesium on kofaktor enam kui 300 ensüümile, mis reguleerivad erinevaid biokeemilisi reaktsioone organismis, sealhulgas valkude sünteesi, lihaste ja närvisüsteemi funktsioone, vere glükoosisisalduse kontrolli ja vererõhu reguleerimist. Magneesium on vajalik energia tootmiseks ja glükolüüsiks ehk glükoosi lagundamiseks. Samuti aitab see kaasa luustiku arengule ja on vajalik DNA, RNA ning antioksüdandi glutatiooni sünteesiks. Magneesium mängib olulist rolli ka kaltsiumi ja kaaliumi ioonide aktiivsel transpordil läbi rakumembraanide – protsess, mis on tähtis närviimpulsside ülekandeks, lihaste kokkutõmbumiseks ja normaalseks südametööks. Täiskasvanu kehas on ligikaudu 25 g magneesiumi: 50–60% sellest asub luudes ja ülejäänu pehmetes kudedes. Madalat magneesiumitaset seostatakse erinevate haigustega, nagu 2. tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused (hüpertensioon), meeleoluhäired, osteoporoos ja migreen.
Magneesiumilisandid
Magneesiumilisandeid on erinevates vormides, sealhulgas magneesiumoksiid, -tsitraat ja -kloriid. Magneesiumoksiid on sool, mis koosneb magneesiumist ja hapnikust ning on üks levinumaid toidulisandeid. Tavaliselt on see valge pulbriline aine ning seda pakutakse pulbri või kapslite kujul. Erinevate magneesiumivormide imendumine soolestikus varieerub – paremini lahustuvad vormid imenduvad paremini. Väiksemahulised uuringud on näidanud, et magneesium aspartaadi, tsitraadi, laktaadi ja kloriidi vormides on parema biosaadavusega kui magneesiumoksiid või -sulfaat. Mõned ravimid võivad magneesiumilisanditega suhelda või mõjutada organismi magneesiumitaset: antibiootikumid, diureetikumid, bisfosfonaadid, prootonpumba inhibiitorid. Magneesiumoksiid võib põhjustada kõrvaltoimeid. Ebameeldiva maitse vältimiseks võtke magneesiumoksiidi tablett koos tsitruselise mahla või gaseeritud joogiga. Pöörduge arsti poole, kui teil esineb krambid või kõhulahtisus, mis ei möödu.
Magneesiumipuudus
Magneesiumipuuduse varajased sümptomid on isutus, iiveldus, oksendamine, väsimus ja nõrkus. Tõsisema puuduse korral võivad tekkida tuimus, surin, lihaskrambid ja -tõmblused, krambid, isiksuse muutused, ebanormaalne südamerütm ja koronaarspasmid. Tõsine puudus võib põhjustada ka hüpokaltseemiat või hüpokaleemiat – madalat kaltsiumi või kaaliumi taset veres, sest mineraalide tasakaal organismis on häiritud. Magneesiumipuudus on tavaline 2. tüüpi diabeediga inimestel, seedetrakti haigustega (nagu Crohni tõbi, tsöliaakia), eakatel ning kroonilise alkoholi tarbimisega inimestel.
- Aydın, H. et al. (2010). Magneesiumilisandite mõju luukoe ainevahetusele menopausijärgses osteoporoosis. Biological trace element research, 133(2), 136-143.
- Danziger, J. et al. (2013). Prootonpumba inhibiitorite kasutamine on seotud madala seerumi magneesiumitasemega. Kidney international, 83(4), 692-699.
- Dong, J. Y. et al. (2011). Magneesiumitarbimine ja 2. tüüpi diabeedi risk: meta-analüüs. Diabetes care, 34(9), 2116-2122.
- Gröber, U. et al. (2015). Magneesium ennetuses ja ravis. Nutrients, 7(9), 8199-8226.
- Jahnen-Dechent, W. & Ketteler, M. (2012). Magneesiumi põhialused. Clinical kidney journal, 5(Suppl_1), i3-i14.
- Musso, C. G. (2009). Magneesiumi ainevahetus tervises ja haiguses. International urology and nephrology, 41(2), 357-362.
- Schuchardt, P. J. & Hahn, A. (2017). Magneesiumi imendumine ja biosaadavus. Current Nutrition & Food Science, 13(4), 260-278.
- Ranade, V. V. & Somberg, J. C. (2001). Magneesiumisoolade farmakokineetika. American journal of therapeutics, 8(5), 345-357.
- Rude, R. K. et al. (2009). Luustiku ja hormonaalsed mõjud magneesiumipuudusel. Journal of the American College of Nutrition, 28(2), 131-141.
- Schwalfenberg, G. K. & Genuis, S. J. (2017). Magneesiumi tähtsus kliinilises tervishoius. Scientifica, 2017.
- Sun-Edelstein, C. & Mauskop, A. (2009). Magneesiumi roll migreeni tekkes ja ravis. Expert review of neurotherapeutics, 9(3), 369-379.
