0

L-arginiin

Sapiens labor


L-arginiin

L-argini päritolu

L-arginiin on asendatav aminohape. Aminohapped on valkude ehitusplokid ja jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Kehas toodetakse asendatavaid aminohappeid, kuid asendamatuid tuleb saada toidust. L-arginiini loetakse poolasendatavaks aminohappeks, mis on vajalik ainult teatud tingimustel, sealhulgas raseduse, imetamise, mõnede kriitiliste haiguste ja vigastuste ajal.

L-arginiini funktsioonid organismis

L-arginiin on vajalik lämmastikoksiidi tootmiseks – signaalmolekuliks, mis on oluline mitmetes organismi protsessides ja funktsioonides, sh vereringe reguleerimisel, mitokondrite funktsioonil ja rakkudevahelises suhtluses. Lisaks toimib see teiste aminohapete, nagu glutamaat, proliin ja kreatiin, eelkäijana ning on oluline immuunsüsteemi tervise ja funktsiooni toetamiseks. Argiin on vajalik T-rakkude, mis on valged verelibled ja mängivad olulist rolli immuunvastuses, arenguks. Selle aminohappe puudus võib häirida rakkude ja organite funktsioone ning põhjustada tõsiseid tervisemõjusid. L-arginiini süntees toimub organismis mitmel viisil. Seda saab sünteesida aminohappest tsitruliin, lagundades kehas valke, või saada toidust. L-arginiini leidub rikkalikult lihas, linnulihas, piimatoodetes, pähklites, soja toodetes ja kalas. Kuid tüüpiline lääne toitumine katab ainult 25–30% organismi vajalikust arginiini kogusest.

L-arginiini toime

Seetõttu saab L-arginiini tarbida toidulisandite kaudu. L-arginiini toidulisandid on laialdaselt kättesaadavad ning neid leidub pulbri, vedeliku, kapslite ja tablettidena. L-arginiini kasutavad paljud inimesed, sh sportlased ja terviseprobleemidega inimesed: kõrge vererõhk, aeglaselt paranevad haavad, mõned kriitilised haigused. L-arginiin on vajalik lämmastikoksiidi tootmiseks, mis aitab veresooni lõdvestada ning reguleerib vererõhku. Argiin muutub oluliseks, kui organism on haavatav infektsiooni või vigastuse tõttu ning seda tuleb saada toidust või lisanditest. On vähe tõendeid, et L-arginiini lisandid parandaksid füüsilist võimekust, suurendades kehas lämmastikoksiidi, mis parandab lihasvereringet ja hapnikuvarustust. Enamik uuringuid selle seose kohta näitab, et L-arginiinil puudub mõju sporditulemustele. On hästi teada, et L-arginiin on oluline lämmastikoksiidi tootmise komponendi rollis. Lämmastikoksiid mängib olulist rolli rakkude funktsioonis ja selles, kuidas organism reageerib insuliinile – hormoonile, mis vastutab glükoosi, energiaallika, toimetamise eest rakkudesse. Seega võib suurenenud lämmastikoksiidi kättesaadavus aidata parandada insuliini tootvate rakkude funktsiooni ja efektiivselt kasutada veres glükoosi. L-arginiini toime on lai: see võib parandada erektsioonifunktsiooni, preeklampsiat raseduse ajal ning on uuritud selle võimalikke positiivseid mõjusid mitmetele seisunditele, sealhulgas rasvumine, südamehaigused, vähk, polütsüstiliste munasarjade sündroom, viljatus ja ärevus. Kuid nende aminohappe mõjude uurimine on piiratud ja ebakindel ning vajab tulevasi laiaulatuslikke uuringuid.

L-arginiini ohutus ja kõrvaltoimed

Uuringud on näidanud, et L-arginiini lisand on ohutu ja hästi talutav, isegi kui seda tarbitakse igapäevaselt üle ühe aasta kuni 9 g päevas. Kuid astma, maksatsirroosi, neeruhaiguste, madala vererõhu ja guanidinoatsetaatmetüültransferaasi puudulikkusega – päriliku arginiini ainevahetushäirega inimestel tuleks L-arginiini vältida võimalike negatiivsete mõjude tõttu.

Mis kahjustab kollageeni tootmist?

Suure suhkrutarbimisega suureneb glükatsiooniprotsessi kiirus, mille käigus tekivad lõplikud glükatsiooniproduktid, mille üleküllus kahjustab ja lagundab teisi valke. Glükatsiooniproduktid püsivad kauaks koes, kus need tekkisid, ja põhjustavad selle koe valkude funktsioonide kadumist. Aja jooksul võib liigne suhkur nõrgestada ja vähendada kollageeni hulka. Kollageeni kahjustab ka korduv ja pikaajaline UV-kiirgus. Lisaks, kuna päike kahjustab naha keskmist kihti – dermist, soodustab see protsess ka kortsude ja pigmentatsiooni teket. Suitsetamine võib kahjustada kollageeni sünteesi – on teada, et tubakasuitsus olevad kemikaalid kahjustavad naha struktuurvalke: elastaani ja kollageeni. See kahjustab tugevalt ka haavade paranemist ja soodustab kortsude tekkimist.

Kollageeni toidulisandid

Tuleb märkida, et kollageen on laialt levinud toidulisand ja toidulisandina kasutatav aine. Lisaks on see kosmeetikasektoris üha populaarsem võimaliku alternatiivina naha vananemise mõjude vähendamiseks. Praegu on kõige populaarsem ja laialdasemalt kasutatav hüdrolüüsitud kollageen. Hüdrolüüsitud kollageeni leidub erinevates vormides, sealhulgas pulbri, tablettide ja kapslitena. Hüdrolüüsitud kollageeni võib tarbida tablettidena või pulbrina, segades seda erinevate jookidega, näiteks kohvi, apelsinimahla või smuutidega. Samuti võib seda lisada erinevatesse küpsetistesse ja magustoitudesse. Kuna enamus kollageeni saadakse loomsetest allikatest, on oluline veenduda, et ostetav toode on kõrge kvaliteediga ja ilma lisasaasteaineteta. Sama kehtib ka merepõhise kollageeni kohta – kuna mereline kollageen saadakse tavaliselt kalade nahast, luudest või soomustest, on oluline kala päritolu ja saasteainete puudumine (nt elavhõbe ja raskmetallid).

  • Aguiar, A. F., Balvedi, M. C. W., Buzzachera, C. F., Altimari, L. R., Lozovoy, M. A. B., Bigliassi, M., ... & Muraoka, G. A. (2016). L-Arginine supplementation does not enhance blood flow and muscle performance in healthy and physically active older women. European journal of nutrition, 55(6), 2053-2062.
  • Dorniak-Wall, T., Grivell, R. M., Dekker, G. A., Hague, W., & Dodd, J. M. (2014). The role of L-arginine in the prevention and treatment of pre-eclampsia: a systematic review of randomised trials. Journal of human hypertension, 28(4), 230-235.
  • Hu, S., Han, M., Rezaei, A., Li, D., Wu, G., & Ma, X. (2017). L-arginine modulates glucose and lipid metabolism in obesity and diabetes. Current Protein and Peptide Science, 18(6), 599-608.
  • Luiking, Y. C., Engelen, M. P., & Deutz, N. E. (2010). Regulation of nitric oxide production in health and disease. Current opinion in clinical nutrition and metabolic care, 13(1), 97.
  • McRae, M. P. (2016). Therapeutic benefits of l-arginine: an umbrella review of meta-analyses. Journal of chiropractic medicine, 15(3), 184-189.
  • Meirelles, C. M., & Matsuura, C. (2016). Acute supplementation of L-arginine affects neither strength performance nor nitric oxide production. The Journal of sports medicine and physical fitness, 58(3), 216-220.
  • MEIRELLES, C. M., Matsuura, C., SILVA Jr, R. S., GUIMARÃES, F. F., & GOMES, P. S. C. (2019). Acute Effects of L-Arginine Supplementation on Oxygen Consumption Kinetics and Muscle Oxyhemoglobin and Deoxyhemoglobin during Treadmill Running in Male Adults. International journal of exercise science, 12(2), 444.
  • Mirmiran, P., Moghadam, S. K., Bahadoran, Z., Ghasemi, A., & Azizi, F. (2017). Dietary l-arginine intakes and the risk of metabolic syndrome: a 6-year follow-up in Tehran lipid and glucose study. Preventive Nutrition and Food Science, 22(4), 263.
  • Monti, L. D., Galluccio, E., Villa, V., Fontana, B., Spadoni, S., & Piatti, P. M. (2018). Decreased diabetes risk over 9 year after 18-month oral L-arginine treatment in middle-aged subjects with impaired glucose tolerance and metabolic syndrome (extension evaluation of L-arginine study). European journal of nutrition, 57(8), 2805-2817.
  • Morris, C. R., Hamilton‐Reeves, J., Martindale, R. G., Sarav, M., & Ochoa Gautier, J. B. (2017). Acquired amino acid deficiencies: a focus on arginine and glutamine. Nutrition in Clinical Practice, 32, 30S-47S.
  • Pahlavani, N., Entezari, M. H., Nasiri, M., Miri, A., Rezaie, M., Bagheri-Bidakhavidi, M., & Sadeghi, O. (2017). The effect of l-arginine supplementation on body composition and performance in male athletes: a double-blinded randomized clinical trial. European journal of clinical nutrition, 71(4), 544-548.
  • Patel, J. J., Miller, K. R., Rosenthal, C., & Rosenthal, M. D. (2016). When is it appropriate to use arginine in critical illness?. Nutrition in Clinical Practice, 31(4), 438-444.
  • Rosenthal, M. D., Carrott, P. W., Patel, J., Kiraly, L., & Martindale, R. G. (2016). Parenteral or enteral arginine supplementation safety and efficacy. The Journal of nutrition, 146(12), 2594S-2600S.
  • Sandhu, S. S., & Dash, S. (2015). Role of L-arginine in health and disease. Indian journal of endocrinology and metabolism, 19(3), 277.
  • Wang, H., Chen, J., Chen, X., Liu, J., Zhang, S., Lin, L., ... & Tang, Y. (2020). L-arginine improves glucose metabolism by promoting the secretion of GLP-1 and insulin in high-fat diet-induced obese mice. European journal of pharmacology, 888, 173547.