Kroompikolinaat on mineraalse kroomi vorm, mida leidub toidulisandites. Kroom on mineraal, mis esineb mitmes vormis. Selle ohutu vorm esineb looduslikult paljudes toiduainetes. Seda ohutut trivalentset kroomi vormi peetakse toiduga saamiseks vajalikuks, kuna see täidab meie kehas mitmeid olulisi funktsioone. Näiteks kroom on molekuli, mida nimetatakse kromoduliiniks, osa, mis aitab hormoonil insuliinil oma toiminguid kehas täita. Insuliin on kõhunäärme toodetud hormoon, mis on oluline süsivesikute, rasvade ja valkude töötlemisel. Huvitav on see, et vähem kui 2,5% tarbitud kroomist imendub soolestikus. Kuid kroompikolinaat on asendav kroomi vorm, mida imendub paremini. Seetõttu leidub seda kõige sagedamini toidulisandites. Kroompikolinaat on mineraalne kroom, mis on seotud kolme pikoliinhappe molekuliga.
Tervisemõjud
Kui insuliini hormoon kehas normaalselt toimib, tagab see glükoosi transportimise verest rakkudesse. Inimesel, kellel on diabeet, on insuliini vastus veresuhkru muutustele häiritud. Mõned uuringud on näidanud, et kroomilisandite kasutamine võib parandada veresuhkru taset, kuid tulemused on vastuolulised ning mitte alati paranenud insuliinitundlikkus või veresuhkru tase. Paljudel inimestel, kes üritavad kaalu kaotada ja säilitada, on tavaline näljatunne ja tugev toiduisu. Seetõttu on paljud huvitatud toiduainetest või lisanditest, mis aitavad nende iha kontrolli all hoida. Mõned uuringud on näidanud, et kroompikolinaat võib aidata näljatunnet vähendada. Võttes arvesse kroomi rolli toitainete ainevahetuses ja võimalikku mõju söömiskäitumisele, on uuritud selle efektiivsust kaalulangetamisel. Kuid teaduslike tõendite põhjal ei ole kroompikolinaat efektiivne märkimisväärse kehakaalu langetamiseks ülekaalulistel või rasvunud inimestel isegi koos dieedi ja füüsilise aktiivsusega. Uuringud näitavad, et kroompikolinaadi lisanditel on statistiliselt oluline mõju kehakaalu ja keha rasva protsendi vähenemisele, kuid see mõju ei ole kliiniliselt märkimisväärne.
Lisandi tarbimise kogus ja ohutus
Kroompikolinaat on toidulisand ja mineraalne kroom on paljudes toiduainetes. Kuid tuleb märkida, et põllumajanduse ja tootmisprotsessid mõjutavad toidus sisalduva kroomi hulka, mistõttu võib tegelik kroomi sisaldus erinevates toiduainetes varieeruda. Lisaks sellele, kuigi paljudes toiduainetes on see mineraal olemas, on enamikus neist kroomi sisaldus väga madal (1–2 μg portsjoni kohta). On väga oluline hinnata võimalikke ohte kroomilisandite liigtarvitamisel. Sõltuvalt sellest, kuidas kroompikolinaati organismis töödeldakse, võivad tekkida kahjulikud molekulid, mida nimetatakse hüdroksüülradikaalideks. Need molekulid võivad kahjustada DNA-d ja põhjustada muid probleeme. Lisaks võimalikele ohutuse probleemidele võivad kroomilisandid suhelda teatud ravimitega, sealhulgas beetablokaatorite ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Siiski on negatiivne mõju, mis on selgelt seotud kroomi liigse tarbimisega, haruldane. Kui soovite seda toidulisandit kasutada, on soovitatav konsulteerida perearstiga võimalike kõrvaltoimete või ravimite koostoime osas.
- Althuis, M. D., Jordan, N. E., Ludington, E. A., & Wittes, J. T. (2002). Glucose and insulin responses to dietary chromium supplements: a meta-analysis. The American journal of clinical nutrition, 76(1), 148-155.
- Di Bona, K. R., Love, S., Rhodes, N. R., McAdory, D., Sinha, S. H., Kern, N., ... & Ramage, J. (2011). Chromium is not an essential trace element for mammals: effects of a “low-chromium” diet. JBIC Journal of Biological Inorganic Chemistry, 16(3), 381-390.
- Onakpoya, I., Posadzki, P., & Ernst, E. (2013). Chromium supplementation in overweight and obesity: a systematic review and meta‐analysis of randomized clinical trials. Obesity reviews, 14(6), 496-507.
- Tian, H., Guo, X., Wang, X., He, Z., Sun, R., Ge, S., & Zhang, Z. (2013). Chromium picolinate supplementation for overweight or obese adults. Cochrane Database of Systematic Reviews, (11).
- Trumbo, P., Yates, A. A., Schlicker, S., & Poos, M. (2001). Dietary reference intakes: vitamin A, vitamin K, arsenic, boron, chromium, copper, iodine, iron, manganese, molybdenum, nickel, silicon, vanadium, and zinc. Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics, 101(3), 294.
- Vincent, J. B. (2000). The biochemistry of chromium. The Journal of nutrition, 130(4), 715-718.
- Vincent, J. B. (2003). The potential value and toxicity of chromium picolinate as a nutritional supplement, weight loss agent and muscle development agent. Sports medicine, 33(3), 213-230.
- Vincent, J. B. (2019). Effects of chromium supplementation on body composition, human and animal health, and insulin and glucose metabolism. Current Opinion in Clinical Nutrition & Metabolic Care, 22(6), 483-489.
- Wilcox, G. (2005). Insulin and insulin resistance. Clinical biochemist reviews, 26(2), 19.
