Küüslaugu bioloogiline aktiivsus
Teadlased teavad nüüd, et suurima kasu tervisele toovad väävliühendid, mis tekivad küüslauguküünt purustades, surudes või närides. Küüslaugu peamine aktiivne komponent on aliin. Kui küüslauku närida, lõigata või purustada, moodustub aliini metaboliit – allitsiin. Kuid allitsiin on ebastabiilne ühend, mis värskes küüslaugus säilib vaid lühikest aega pärast selle lõikamist või purustamist. Allitsiin muundub erinevates rasvades ja vees lahustuvateks väävlisisaldusega ühenditeks. Need ühendid on väga ebastabiilsed ja vabastavad väävelvesinikku, mis annab küüslaugule selle terava lõhna ja maitse. Küüslaugu väävliühendid imenduvad vereringesse seedetraktist, rändavad kogu kehas ning mõjutavad aktiivselt organismi funktsioone. On tõestatud, et küüslaugus olevad fütokeemilised ained avaldavad antioksüdantset aktiivsust ja kaitsevad organismi oksüdatiivse kahjustuse eest. See hõlmab vees lahustuvaid väävliorgaanilisi ühendeid, lipiidides lahustuvaid väävliorgaanilisi ühendeid ja flavonoide. Küüslauk sisaldab vähe kaloreid ning on rikkalik C-vitamiini, B6-vitamiini ja mangaani allikas. Samuti leidub selles jälgi erinevatest teistest toitainetest.
Küüslaugu tarbimise vorm ja kogus
Kõiki kasulikke küüslaugu komponente leidub värskes küüslaugus, seega on vananenud küüslaugu toidulisandid ja värsked küüslaugud kaks parimat võimalust küüslaugu vajaduse täiendamiseks. Kõige parem lõhnatu ja antioksüdantide rikas küüslaugu allikas on vananenud küüslaugu ekstrakt – üks tuntumaid küüslaugutoidulisandeid. See ekstrakt on kontsentreeritud töödeldud küüslaugu vorm, mis on paljude teadusuuringute põhjal ohutu ja tõhus tervisele. Vananenud küüslaugu ekstrakti antioksüdantne, maksakaitsev, immuunsust tugevdav, vähivastane ja keemiline profülaktika mõju võib tuleneda sellistest ühenditest nagu S-aliilsüsteiin (SAC), S-aliilmerkaptotsüsteiin (SAMC), N(α)-fruktoosüülarginiin (FruArg), saponiinid ja teised, mis tekivad pikaajalise ekstraheerimisprotsessi käigus. Enamik küüslaugudose vahemik on 600–1200 mg päevas, tavaliselt jagatuna mitmeks doosiks. Väikseim efektiivne toores küüslaugu doos on üks küüslauguküünt (umbes 3 g), mida võetakse toidukordade ajal kaks või kolm korda päevas. Küüslaugu toidulisandite tarvitamine tuleb lõpetada umbes 10 päeva enne planeeritud kirurgilisi protseduure, eriti patsientidel, kes kasutavad selliseid ravimeid nagu aspiriin või varfariin.
Tervisemõju
Teaduslikud tõendid kinnitavad, et küüslauk võib parandada südame-veresoonkonna tervist, vähendades vererõhku ja kolesterooli taset. Suured küüslaugudoseeringud parandavad vererõhku inimestel, kellel on kõrge vererõhk (hüpertensioon). Mõnel juhul võivad toidulisandid olla sama tõhusad kui tavalised ravimid. On tõendeid, et küüslaugutoidulisandid vähendavad üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli taset, eriti inimestel, kellel on kõrge kolesteroolitase. HDL-kolesterooli ja triglütseriidide taseme muutust küüslaugu ekstrakt ei mõjuta. Küüslauk sisaldab antioksüdante, mis kaitsevad rakke kahjustuste ja vananemise eest. Samal ajal toetab küüslauk tugeva antioksüdandi glutatiooni tegevust. See võib vähendada Alzheimeri tõve ja dementsuse riski. Samuti on tõendeid, et küüslaugu tarbimine võib aidata vähendada paastuglükoosi taset veres. Küüslaugutoidulisandid aitavad ennetada tavalisi haigusi nagu gripp ja nohu ning vähendada nende raskust. Võimalik, et küüslaugul on ka kasulik mõju luude tervisele, kuna see suurendab östrogeeni taset naistel, kuid vajalikud on ulatuslikumad uuringud inimestel. Küüslaugu ekstrakte kasutavad sageli HIV-nakkusega patsiendid, kuna need ekstraktid omavad antiseptilisi, bakterioostaatilisi, viirusevastaseid, immuunsust tugevdavaid, hüpotensiivseid ja antihelmintilisi omadusi.
- Amagase, H. (2006). Clarifying the real bioactive constituents of garlic. The Journal of nutrition, 136(3), 716S-725S.
- Amagase, H., Petesch, B. L., Matsuura, H., Kasuga, S., & Itakura, Y. (2001). Intake of garlic and its bioactive components. The Journal of nutrition, 131(3), 955S-962S.
- Aronson, J. K. (2011). A worldwide yearly survey of new data in adverse drug reactions. Vol. 33.
- Ashraf, R., Khan, R. A., Ashraf, I., & Qureshi, A. A. (2013). Effects of Allium sativum (garlic) on systolic and diastolic blood pressure in patients with essential hypertension. Pakistan journal of pharmaceutical sciences, 26(5).
- Bayan, L., Koulivand, P. H., & Gorji, A. (2014). Garlic: a review of potential therapeutic effects. Avicenna journal of phytomedicine, 4(1), 1.
- Borek, C. (2006). Garlic reduces dementia and heart-disease risk. The Journal of nutrition, 136(3), 810S-812S.
- Borlinghaus, J., Albrecht, F., Gruhlke, M. C., Nwachukwu, I. D., & Slusarenko, A. J. (2014). Allicin: chemistry and biological properties. Molecules, 19(8), 12591-12618.
- Dhawan, V., & Jain, S. (2005). Garlic supplementation prevents oxidative DNA damage in essential hypertension. Molecular and cellular biochemistry, 275(1-2), 85-94.
- Goncagul, G., & Ayaz, E. (2010). Antimicrobial effect of garlic (Allium sativum). Recent patents on anti-infective drug discovery, 5(1), 91-93.
- Hou, L. Q., Liu, Y. H., & Zhang, Y. Y. (2015). Garlic intake lowers fasting blood glucose: meta-analysis of randomized controlled trials. Asia Pacific journal of clinical nutrition, 24(4), 575.
- Kojuri, J., Vosoughi, A. R., & Akrami, M. (2007). Effects of anethum graveolens and garlic on lipid profile in hyperlipidemic patients. Lipids in Health and Disease, 6(1), 1-5.
- Ried, K., Toben, C., & Fakler, P. (2013). Effect of garlic on serum lipids: an updated meta-analysis. Nutrition reviews, 71(5), 282-299.
- Ried, K., Travica, N., & Sali, A. (2016). The effect of aged garlic extract on blood pressure and other cardiovascular risk factors in uncontrolled hypertensives: The AGE at Heart trial. Integrated blood pressure control, 9, 9.
