Kaltsiumi kasu
Lisakaltsiumi tarbimine on lahutamatu osa osteoporoosi ennetamisest. Viimasel ajal on siiski kahtlusi tekkinud kaltsiumilisandite ohutuse osas seoses võimaliku lisakaltsiumi seosega südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga. Sellele küsimusele saab lõplikult vastata vaid suurte juhuslike kliiniliste uuringute korraldamisega. Organism vajab kaltsiumi tugeva luustiku ehitamiseks ja säilitamiseks. Üle 99% kaltsiumist on talletatud just luudes ja hammastega. Kaltsium on vajalik ka veresoonte kokkutõmbumiseks ja laienemiseks, lihaste funktsiooniks, närvisignaalide edastamiseks, rakkude signalisatsiooniks ja hormonaalseks sekretsiooniks, kuigi nende ainevahetusfunktsioonide toetamiseks kulub vähem kui 1% kogu keha kaltsiumist.
Kaltsiumi vajadus
Kui organism ei saa soovitatud kaltsiumikogust toiduga, hakkab ta kasutama kaltsiumi luudest ja hammastest, et rahuldada teisi funktsioone, nõrgestades samal ajal luid. See võib põhjustada osteoporoosi. Kuna naistel on suurem osteoporoosi risk, eriti menopausi ajal, soovitavad paljud arstid naistel sel perioodil võtta kaltsiumilisandeid. Kaltsiumilisandid on soovitatavad ka siis, kui olete taimetoitlane või vegan, järgite kõrge valgusisalduse või naatriumisisaldusega dieeti, mis suurendab kaltsiumi kaotust organismist, kui organism ei suuda kaltsiumi omastada (näiteks Crohni tõbi või põletikuline soolehaigus) või kui teid ravitakse pikka aega kortikosteroididega, kui teil on osteoporoos, samuti naistel, kellel on amenorröa, sportlastel, kellel esineb sportlaste triad (amenorröa, anoreksia ja osteoporoos), ning laktoositalumatutel või lehmapiimaallergikutel.
Kaltsiumilisand – kaltsiumkarbonaat
Kaheks peamiseks kaltsiumilisandite vormiks on karbonaat ja tsitraat. Kaltsiumkarbonaat on odavam ja kergemini kättesaadav ning mugav kasutada. Seda imendub kõige paremini koos toiduga. Kaltsiumkarbonaadi lisandites on umbes 40% kaltsiumi, tsitraadis aga umbes 21%. Mõnel kaltsiumilisandeid võtval inimesel võivad ilmneda seedetrakti kõrvaltoimed, sealhulgas gaasid, puhitus, kõhukinnisus või nende sümptomite kombinatsioon. Tundub, et kaltsiumkarbonaat põhjustab neid kõrvaltoimeid sagedamini kui kaltsiumtsitraat, mistõttu sümptomite leevendamiseks soovitatakse kaltsiumidoosi päeva peale jaotada ning/või võtta lisandit koos toiduga. Kaltsiumkarbonaat on sobiv lisakaltsiumi vorm, eriti inimestele, kellel on normaalne maohape.
Kaltsiumi imendumist mõjutavad tegurid
Kõiki tarbitud kaltsiumit ei imendu soolestikus. Inimesed imendavad toiduga umbes 30% kaltsiumist, kuid see sõltub suuresti toidu liigist. Kaltsiumi imendumist mõjutavad ka muud tegurid, näiteks vanus (kaltsiumi imendumine väheneb täiskasvanueas 15–20% peale ja langeb vananedes), D-vitamiini tase, toidud, mis sisaldavad palju fitohappeid ja oksaalhappeid (need happed esinevad mõnedes taimedes, seostuvad kaltsiumiga ja võivad takistada selle imendumist). Kaltsiumi imendumist takistavad ka liigne naatrium ja valk toidus, kofeiini liigtarbimine ning alkohol.
Kaltsiumi liigse tarbimise mõju
Väga suur kaltsiumikogus mis tahes allikast võib avaldada tervisele negatiivset mõju. Liigne kaltsium veres, mida nimetatakse hüperkaltseemiaks, võib põhjustada neerupuudulikkust, veresoonte ja pehmete kudede kaltsifikatsiooni, hüperkaltsiuria (suur kaltsiumisisaldus uriinis) ning neerukive. Kõrge kaltsiumikogus võib põhjustada kõhukinnisust ning takistada raua ja tsingi imendumist, kuigi selle mõju ulatust pole täpselt kindlaks tehtud. Suur kaltsiumi tarbimine toidulisanditest, kuid mitte toidust, on seotud suurenenud neerukivide riskiga. Mõned uuringud seovad suuremat kaltsiumitarbimist suurenenud eesnäärmevähi riskiga, kuid see mõju pole hästi mõistetav ega kinnitatud. Mõned uuringud seovad eriti lisakaltsiumi kõrget tarbimist suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga. Seetõttu tuleb enne kaltsiumilisandite võtmist konsulteerida perearstiga.
- Anderson, J. J., Roggenkamp, K. J., & Suchindran, C. M. (2012). Calcium intakes and femoral and lumbar bone density of elderly US men and women: National Health and Nutrition Examination Survey 2005–2006 analysis. The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, 97(12), 4531-4539.
- Asemi, Z., Samimi, M., Siavashani, M. A., Mazloomi, M., Tabassi, Z., Karamali, M., ... & Esmaillzadeh, A. (2016). Calcium-vitamin D co-supplementation affects metabolic profiles, but not pregnancy outcomes, in healthy pregnant women. International Journal of Preventive Medicine, 7.
- Bolland, M. J., Avenell, A., Baron, J. A., Grey, A., MacLennan, G. S., Gamble, G. D., & Reid, I. R. (2010). Effect of calcium supplements on risk of myocardial infarction and cardiovascular events: meta-analysis. Bmj, 341, c3691.
- Chung, M., Tang, A. M., Fu, Z., Wang, D. D., & Newberry, S. J. (2016). Calcium intake and cardiovascular disease risk: an updated systematic review and meta-analysis. Annals of internal medicine, 165(12), 856-866.
- Craig, W. J. (2010). Nutrition concerns and health effects of vegetarian diets. Nutrition in Clinical Practice, 25(6), 613-620.
- Del Valle, H. B., Yaktine, A. L., Taylor, C. L., & Ross, A. C. (Eds.). (2011). Dietary reference intakes for calcium and vitamin D. National Academies Press.
- Foroozanfard, F., Jamilian, M., Bahmani, F., Talaee, R., Talaee, N., Hashemi, T., ... & Esmaillzadeh, A. (2015). Calcium plus vitamin D supplementation influences biomarkers of inflammation and oxidative stress in overweight and vitamin D‐deficient women with polycystic ovary syndrome: a randomized double‐blind placebo‐controlled clinical trial. Clinical endocrinology, 83(6), 888-894.
- Kerstetter, J. E., O’Brien, K. O., Caseria, D. M., Wall, D. E., & Insogna, K. L. (2005). The impact of dietary protein on calcium absorption and kinetic measures of bone turnover in women. The journal of clinical endocrinology & metabolism, 90(1), 26-31.
- Lowe, S. A., Bowyer, L., Lust, K., McMahon, L. P., Morton, M., North, R. A., ... & Said, J. M. (2015). SOMANZ guidelines for the management of hypertensive disorders of pregnancy 2014. Australian and New Zealand Journal of Obstetrics and Gynaecology, 55(5), e1-e29.
- Mao, P. J., Zhang, C., Tang, L., Xian, Y. Q., Li, Y. S., Wang, W. D., ... & Zhou, Y. H. (2013). Effect of calcium or vitamin D supplementation on vascular outcomes: a meta-analysis of randomized controlled trials. International journal of cardiology, 169(2), 106-111.
- Michaëlsson, K., Melhus, H., Lemming, E. W., Wolk, A., & Byberg, L. (2013). Long term calcium intake and rates of all cause and cardiovascular mortality: community based prospective longitudinal cohort study. Bmj, 346.
- Ross, A. C., Manson, J. E., Abrams, S. A., Aloia, J. F., Brannon, P. M., Clinton, S. K., ... & Kovacs, C. S. (2011). The 2011 report on dietary reference intakes for calcium and vitamin D from the Institute of Medicine: what clinicians need to know. The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, 96(1), 53-58.
- Tranquilli, A. L., Dekker, G., Magee, L., Roberts, J., Sibai, B. M., Steyn, W., ... & Brown, M. A. (2014). The classification, diagnosis and management of the hypertensive disorders of pregnancy: a revised statement from the ISSHP. Pregnancy hypertension, 4(2), 97-104.
- Waldman, T., Sarbaziha, R., Merz, C. N. B., & Shufelt, C. (2015). Calcium supplements and cardiovascular disease: A review. American journal of lifestyle medicine, 9(4), 298-307.
