Mis on vitamiin K?
Vitamiin K on rasvlahustuv vitamiin, mis avastati alles 1929. aastal. Seda tuntakse kolmes vormis: K1 (filokinoonid), K2 (melakinoonid) ja K3 (menadioon). Vitamiin K1 leidub enamikus puu- ja köögiviljades, eriti rohelises lehtköögiviljas, nagu spinat, lehtkapsas ja peedi lehed. Vitamiin K2 on bakterite kõrvalprodukt, mida leidub peamiselt fermenteeritud või loomset päritolu toitudes (kala, piimatooted, munad), ning vitamiin K3 on sünteetiline toode, mida looduses ei esine, kuid mida kasutatakse loomade toidulisandites. Inimestel võib see vitamiini vorm põhjustada maksa kahjustusi (Myneni & Mezey, 2017).
Milleks on vitamiin K vajalik?
Vitamiin K on oluline normaalseks kaltsiumi ainevahetuseks organismi kudedes, rakkude kasvuks, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste reaktsioonide kontrolliks ning vere hüübimiseks ja homeostaasi ehk normaalse keskkonna säilitamiseks. Piisav vitamiin K tarbimine võib aidata vältida veresoonte lupjumist. Vitamiin K koguneb peamiselt maksas, kuid seda leidub ka ajus ja kõhunäärmes (Akbari & Rasouli-Ghahroudi, 2018). Vitamiini K puudusel tekivad kergemini sinikad, haavad veritsevad kauem ja rohkem, igemed veritsevad, menstruatsioonid muutuvad pikemaks ja rikkalikumaks, uriinis ja/või väljaheites võib esineda verd. Vitamiini K puudus on sagedasem neil, kes tarbivad liigselt alkoholi, söövad ebatervislikult, eriti töödeldud toitu, kelle menüüs on liiga vähe köögivilju, põevad soolehaigusi või võtavad antibiootikume. Vitamiin K imendub kõige raskemini taimsetest allikatest, selle imendumist soodustab rasvade tarbimine koos vitamiin K-d sisaldavate toitudega (Trumbo et al., 2001). Vitamiin K liig on väga haruldane, kuid soovitatava päevase annuse ületamisel tuhandete kordade võrra võivad tekkida verehüübimised (Markel & Kfir, 2009) – trombid, mis põhjustavad insulti, infarkti ja muid äkilisi vereringehäireid. Kuna vitamiin K osaleb vere hüübimisprotsessides, võib see mõjutada verevedeldajate toimet, seega tuleb enne nende kasutamist nõu pidada arstiga (Drugs, 2020). Täiskasvanud meeste ja naiste soovitatav päevane kogus on Tervishoiuministri määruse nr 510 kohaselt 75 mikrogrammi, kuid vajadus võib ulatuda 0,5 mikrogrammini kehakaalu kilogrammi kohta (Turck et al., 2017) kuni 183 mikrogrammini teatud häirete ravis (Kuwabara et al., 2020).
- Akbari, S., & Rasouli-Ghahroudi, A. A. (2018). Vitamin K and bone metabolism: a review of the latest evidence in preclinical studies. BioMed research international, 2018.
- EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA), Turck, D., Bresson, J. L., Burlingame, B., Dean, T., Fairweather‐Tait, S., ... & Naska, A. (2017). Dietary reference values for vitamin K. EFSA Journal, 15(5), e04780.
- Drugs.com (2020). Vitamin K. Retrieved from: https://www.drugs.com/international/vitamin-k.html
- Kuwabara, A., Nagae, A., Kitagawa, M., Tozawa, K., Kumode, M., & Tanaka, K. (2020). Nutritional Therapy with Vitamin K1 Is Effective in the Improvement of Vitamin K Status and Bone Turnover Markers in Patients with Severe Motor and Intellectual Disabilities. Journal of nutritional science and vitaminology, 66(3), 278-284.
- Markel A., & Kfir N. (2009) Vitamin K Excess. In: Lang F. (eds) Encyclopedia of Molecular Mechanisms of Disease. https://doi.org/10.1007/978-3-540-29676-8_3404
- Myneni, V. D., & Mezey, E. (2017). Regulation of bone remodeling by vitamin K2. Oral diseases, 23(8), 1021-1028.
- Trumbo, P., Yates, A. A., Schlicker, S., & Poos, M. (2001). Dietary reference intakes: vitamin A, vitamin K, arsenic, boron, chromium, copper, iodine, iron, manganese, molybdenum, nickel, silicon, vanadium, and zinc. Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics, 101(3), 294.
