E-vitamiin

Mis on E-vitamiin ja milline on selle tähtsus tervisele?

E-vitamiin on rasvlahustuv antioksüdant, mis avastati peaaegu 100 aastat tagasi (1922). See koosneb 8 ühendisest, mis leiduvad rasvastes toiduainetes: neli tokoferooli ja neli tokotrienooli (Sundl, Murkovic, Bandoniene, & Winklhofer-Roob, 2007). Kõiki E-vitamiini vorme imenduvad soolestikus, mille järel hilomikroonid ja kõrge tihedusega lipoproteiinid (KTHL) kannavad seda maksadesse (Kayden & Traber, 1993). Varased uuringud loomadel aitasid kindlaks teha E-vitamiini rolli kudede ja organite moodustumisel, nahal, juustel, küüntel, närvisüsteemil, ajul ja teistel funktsioonidel, kuid põhjalikumad uuringud E-vitamiini mõjust inimestele on jätkuvad, paljastades uusi seoseid selle vitamiini ja tervise vahel (Galli et al., 2017). On uuringuid, mis näitavad E-vitamiini toetamist immuunsüsteemile vanematel inimestel (Wu & Meydani, 2014) ning E-vitamiini positiivset mõju hingamisteede põletikele (Abdala-Valencia, Berdnikovs, & Cook-Mills, 2013). E-vitamiin (tokoferool) aitab närvi kaitsemehhanismides ja võib takistada kerget Alzheimeri haiguse kognitiivset langust (Mangialasche, 2013), kuid see ei ravi haigust ega selle sümptomeid (Farina et al., 2012). Lisaks võib E-vitamiin aidata Parkinsoni tõve, diabeedi, teatud vähivormide, põletikuliste protsesside ja teiste haiguste ennetamisel ning kontrollimisel (Duncan & Suzuki, 2017). Samuti võib E-vitamiin kaitsta südame-veresoonkonda, toimides kaitsvana kõrgenenud homotsüsteiini ja kolesterooli tasemete korral veres (Kirac, Negis & Ozer, 2013). E-vitamiini kasutatakse laialdaselt kosmeetikas ja dermatoloogias nahaprobleemide raviks:

• Kollase küüne sündroom, mis väljendub küünte värvimuutuses ja aeglases kasvus, ravitakse korduvate kõrge kontsentratsiooniga E-vitamiini annustega iga 6 kuu tagant (Hawsawi & Porpe, 2010);
• Dermatiidi patsientidel võib E-vitamiini kasutamine koos dapsone ravimitega aidata vältida ravimite peamist kõrvaltoimet – peavalu (Cox, 2002);
• Pustuloosset psoriaasi, inimestele, kes ei soovi või ei saa ravimeid kasutada, võib ravida E-vitamiiniga, annust järk-järgult suurendades 4 nädala jooksul (Ayres & Mihan, 1974);
• Atoopiline dermatiit väheneb oluliselt või kaob peaaegu 8 kuu jooksul E-vitamiini kasutamisel võrreldes platseeboga (Tsoureli-Nikita, Hercogova, Lotti & Menchini, 2002);
• Aitab nahahaavade kiiremat paranemist (Hauch, 1957);
• Haavade paranemine paraneb, kui kasutada E-vitamiini koos tsingi ja C-vitamiiniga (Barbosa et al., 2009).

E-vitamiini allikad

E-vitamiini leidub peamiselt taimsetes toitudes – pähklites, puuviljades, köögiviljades, seemnetes ja eriti kõrges kontsentratsioonis taimeõlides. Kõrgeima E-vitamiini sisaldusega toidud on:

• Nisu iduõli – üks supilusikatäis sisaldab umbes 20 mg E-vitamiini (100 g – 149 mg);
• Pähkliõli – ühes supilusikatäies 6,4 mg E-vitamiini (100 g – 47 mg);
• Päevalilleseemned – portsjonis (30 g) umbes 11 mg E-vitamiini (100 g – 35 mg);
• Mandlid – portsjonis (30 g) umbes 8 mg E-vitamiini (100 g – 26 mg);
• Seedermänniseemned – portsjonis (30 g) umbes 2,8 mg (100 g – 9,3 mg);
• Avokaado – poole avokaado kohta umbes 2,1 mg (100 g – 2,1 mg);
• Punased paprikad – ühes umbes 1,9 mg (100 g – 1,6 mg);
• Mango – poole portsjoni kohta umbes 1,5 mg (100 g – 0,9 mg) (Arnarson, 2017).

Soovitatav päevane annus, puuduse ja üledoosi mõju tervisele

Soovitatav päevane annus täiskasvanutele ja üle 14-aastastele lastele, sõltumata soost, on umbes 15 mg E-vitamiini toiduga või lisanditega (National academies press, 2000), kuid 12 mg päevas on piisav kaitsefunktsioonide jaoks, kui seda võtta vähemalt paar nädalat. Euroopa Toiduohutusamet soovitab meestel võtta 13 mg, naistel 11 mg ning lastel 5–13 mg (vanusest sõltuvalt) E-vitamiini päevas (EFSA, 2015). Teistes allikates on soovitatav päevane annus umbes 6–10 mg α-tokoferooli (Kemnic & Coleman, 2020). Terviseameti korralduse Nr. 510 kohaselt on soovitatav päevane annus täiskasvanud naistele 10 mg, meestele 12 mg ning rasedatele ja imetavatele vastavalt 12 ja 14 mg päevas (Troesch et al., 2012). E-vitamiini suurenenud tarbimine võib positiivselt mõjutada tervist teatud häirete korral ja üldpopulatsioonis – üledoos võib aidata vältida südame-veresoonkonna haigusi ja vähki (Peter et al., 2016), kuid ei tohiks ületada 1000 mg, kuna see kogus võib olla toksiline (Troesch et al., 2012). Enamikel inimestel puuduvad üledoosi sümptomid, kuid mõnedel võivad esineda kõhuvalu, iiveldus, kõhulahtisus, väsimus, peavalu, nahalööbed, nägemise halvenemine (Keen & Hassan, 2016). E-vitamiini puudus on väga harv ja esineb enamasti rasvade imendumise häirete korral. Puudus võib olla seotud ka ataksiaga, insuldiga, tsüstilise fibroosiga, maksahaigustega, Crohni tõvega, sapipõie probleemidega ja teiste häiretega. Samuti esineb puudus enneaegselt sündinud ja väga väikese sünnikaaluga imikutel (Kemnic & Coleman, 2020). E-vitamiini puuduse korral võib tekkida retinopaatia (silma võrkkesta veresoonte haigus), nõrgenenud immuunsus – sagedasemad viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid, perifeerne neuropaatia (närvi aksonite kahjustused, mis võivad põhjustada tundlikkuse ja liikumisraskusi), ataksia (lihastoimingute häired) (Harvard, 2021).