0
Biotiin

Biotiin – B7-vitamiin

B7-vitamiin, laiemalt tuntud kui biotiin või H-vitamiin, on üks vees lahustuvatest B-grupi vitamiinidest. Biotiin on vajalik inimese suurima organi – naha – tervisele, samuti närvi- ja seedesüsteemidele ning juuste kasvule. Biotiin osaleb süsivesikute, valkude ja rasvade metabolismis. Biotiini puudusel võivad juuksed kasvu peatuda, nahk ei uuene korralikult: võivad tekkida lööbed, kuivus ning areneda neurodegeneratiivsed haigused. B7-vitamiini puudus mõjutab ka insuliini tootmist ja funktsiooni, mis reguleerib veresuhkru kontsentratsiooni (Shinde jt, 2020).

Uuringud näitavad üha enam positiivset biotiini mõju sclerosis multiplex’i sümptomite leevendamisel (Sedel jt, 2015). Biotiin aitab ka tugevate küünte kasvatamisel ning juuste kasvu parandamisel (Almohanna jt, 2019).

Biotiini vajadus ja toidust saadavad allikad

Biotiini leidub palju pärmis, täisteraleivas, rohelises lehtköögiviljas, munades, maksas, juustus, avokaados, lillkapsas (León‐Del‐Río, 2019), maapähklites, lõhes, vaarikates, banaanides, munakollases, seentes (Shinde jt, 2020).

Biotiini puudus võib tekkida ka alkoholi tarvitamise, raseduse ja pikaajalise antibiootikumide kasutamise tõttu, kuna need mõjutavad soolestiku mikrofloorat ja biotiini imendumist (Shinde jt, 2020). Uuringud näitavad, et kuni 50% rasedatest on biotiini puudus (Durusoy jt, 2009). Biotiini imendumine võib olla takistatud ka toorete munade söömisel, kuna neis on avidiin, mis seob biotiini ja takistab selle imendumist. Munade kuumtöötlemisel (keetes või küpsetades) avidiin laguneb ja biotiin imendub korralikult (Almohanna jt, 2019).

Maksimaalset biotiini päevast tarbimiskogust ei ole kindlaks tehtud, kuna ka soovitatava päevase normi märkimisväärne ületamine ei põhjusta kõrvaltoimeid ega toksilisust. Enamik juustele, nahale ja küüntele mõeldud toidulisandeid sisaldab mitmekordselt üle normi biotiini ilma soovimatute efektideta, kuid väga suur kogus võib moonutada laboratoorseid analüüse, põhjustades valesid kõrgeid või madalaid tulemusi. Näiteks biotiini lisandite tarvitamisel võivad troponiini tasemed veres näidata valesti madalat väärtust. Troponiin on südame lihase kahjustuse marker, mida mõõdetakse südameinfarkti diagnoosimisel, seetõttu tuleks biotiini kasutamisest arstile enne vereanalüüside tegemist teada anda (D’Arrigo, 2018).

Terviseameti määruse nr 510 kohaselt on täiskasvanud meeste ja naiste soovitatav päevane biotiini kogus 50 μg (mikrogrammi). Imetavatele naistele on soovituslik 55 μg päevas.

  • Almohanna, H. M., Ahmed, A. A., Tsatalis, J. P., & Tosti, A. (2019). The role of vitamins and minerals in hair loss: a review. Dermatology and therapy, 9(1), 51-70.
  • D’Arrigo, T. (2018). FDA warns that biotin may interfere with lab tests. Pharmacy Today, 24(3), 6.
  • Dermatol Ther (Heidelb);2019;9(1):51–70
  • Durusoy, C., Ozenli, Y., Adiguzel, A., Budakoglu, I. Y., Tugal, O., Arikan, S., ... & Gulec, A. T. (2009). The role of psychological factors and serum zinc, folate and vitamin B12 levels in the aetiology of trichodynia: a case–control study. Clinical and Experimental Dermatology: Clinical dermatology, 34(7), 789-792.
  • León-Del-Río, A. (2019). Biotin in metabolism, gene expression, and human disease. Journal of Inherited Metabolic Disease, 42(4), 647-654.
  • Sedel, F., Papeix, C., Bellanger, A., Touitou, V., Lebrun-Frenay, C., Galanaud, D., ... & Tourbah, A. (2015). High doses of biotin in chronic progressive multiple sclerosis: a pilot study. Multiple sclerosis and related disorders, 4(2), 159-169.
  • Shinde, N. N., Nemane, S. T., Katu, Y. M., Mule, A. K., & Kore, S. S, (2020). A Review on Biotin (Vitamin H). International Journal of Research in Engineering, Science and Management 3(4), 2581-5792.