Hüaluroonhappe päritolu ja funktsioon organismis
Hüaluroonhape, tuntud ka kui hüaluronaan, on läbipaistev bioloogiliselt aktiivne aine, mida organism loomulikult toodab. See on naha struktuurne biopolümeer, mis avastati ja kirjeldati esmakordselt 1934. aastal. Sellest ajast alates on hüaluroonhapet laialdaselt kasutatud neurokirurgias ja naha haavade ravis. Tänapäeval kasutatakse hüaluroonhapet laialdaselt oftalmoloogias, reumatoloogias ja dermatoloogias. Hüaluroonhape on esteetilises meditsiinis väga populaarne tänu oma ainulaadsetele omadustele siduda suures koguses vee molekule. See parandab kudede niiskustaset ja kaitseb neid mehaaniliste kahjustuste eest. Hüaluroonhape on laialdaselt kättesaadav, täielikult imenduv ja bioloogiliselt ühilduv. Seda saab kasutada ka markeri tähistamiseks teatud vähivormide või maksahaiguste diagnoosimisel. Hüaluroonhape kuulub glükosaminoglükaanide klassi, see on rakkudevaheline süsivesik (või polüsahhariid), mis koosneb korduvatest D-Glükuroonhappe ja D-N-atsetüüülglükosamiini disahhariididest. Hüaluroonhape on naha oluline komponent, mis annab nahale struktuuri ja on vastutav naha elastsuse ja niisutatuse eest, kuid vananedes selle kogus organismis kiiresti väheneb, mis põhjustab naha lõtvumist ja kortsude tekkimist. Hüaluroonhape on tuntud oma vananemisvastaste omaduste, kortsude vähendamise, niisutamise ja naha elastsuse suurendamise poolest ning võib aidata ekseemi, näo punetuse ja haavade ravis.
Hüaluroonhappe paiknemine organismis
70 kg kaaluvatel inimestel on organismis umbes 15 g hüaluroonhapet. Selle aine suurim hulk paikneb nahas (umbes pool kogu organismis olevast hüaluroonhappest), sünoviaalvedelikus, klaaskehades, nabaväädis ning liigestes, kõõlustes, pleura- ja perikardiaalruumis. Hüaluroonhape osaleb paljudes organismi protsessides. Lisaks elastsuse tagamisele ja vabade radikaalide neutraliseerimisele mängib hüaluroonhape olulist rolli haavade paranemises, ovulatsioonis, viljastumises, signaaliülekandes ja kasvajate füsioloogias.
Miks on hüaluroonhape nii imeline?
Esiteks, hüaluroonhape suudab siduda kuni 1000 korda rohkem veemolekule kui oma kaal! Teisisõnu toimib see niisutajana ja hoiab veemolekule naha pinnal, muutes naha pehmeks ja hüdreerituks. Kui räägime hästi niisutatud nahast, siis mõtleme nahale, millel on suur veesisaldus. Võib-olla olete kuulnud terminist transepidermaalne vee kadu? See on teaduslik termin, mis mõõdab, kui palju vett aurustub nahalt. Hüaluroonhape aitab vältida vee kadumist naha pinnalt, aeglustades vee aurustumise kiirust. Hüaluroonhappe kasulikkus nahale sõltub selle molekulmassist ja kontsentratsioonist. Sel puhul on oluline molekuli suurus! Molekulmass tähendab hüaluroonhappe molekuli massi või suurust, mida mõõdetakse Daltonites (Da) või kilodaltonites (kDa). Viimaste inimeste uuringute põhjal on naha jaoks kõige kasulikum hüaluroonhape suurusega 50 kuni 1000 kDa. Kõik, mis sellest suurem, ei tekita märkimisväärset mõju. Kõik, mis sellest väiksem, võib põhjustada põletikku. Hüaluroonhappe molekulaarne suurus on oluline ka selle imendumisvõime tõttu nahas. Madala molekulmassiga nano-hüaluroonhappe paikneva kasutamise efektiivsust on uuritud ning on leitud, et alla 500 kDa ained vähendavad kortsude sügavust, suurendavad niiskust, parandavad elastust silmade ümbruses ja parandavad naha imendumist. Suuremate molekulmassidega, üle 500 kDa, on nahabarjääri läbimine raskem.
Vananemisprotsessid ja hüaluroonhappe tähtsus
Inimese naha vananemine on keeruline bioloogiline protsess. See on kahe bioloogiliselt sõltumatu protsessi tulemus. Esiteks on see loomulik või pärilik vananemine, mis on vältimatu protsess ja mõjutab nahka samamoodi nagu teisi siseorganeid. Teiseks on see välise vananemise tulemus – keskkonnategurite mõju. Sisemise naha vananemist mõjutavad vanusega seotud hormonaalsed muutused, näiteks naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni järkjärguline vähenemine menopausi ajal. On tõestatud, et suguhormoonide puudus soodustab kollageeni lagunemist, naha kuivust, elastsuse kadu, epidermaalse atroofia ja kortsude teket. Kuigi sise- ja väline naha vananemine on erinevad protsessid, on nende molekulaarsed mehhanismid sarnased. Näiteks vabade radikaalide liigne kogunemine mängib olulist rolli vananemisprotsessis. Vabad radikaalid põhjustavad naha struktuurvalgu kollageeni lagunemist, pärsivad kollageeni sünteesi ja kiirendavad loomulikku naha vananemist. Naha vananemine on seotud ka naha niiskuse kaotusega. Peamine naha niiskust säilitav molekul on hüaluroonhape ehk glükosaminoglükaan, mis on unikaalne oma võime poolest siduda ja hoida vee molekule. Hüaluroonhape kuulub rakkudevaheliste ainete hulka. Viimastel aastakümnetel on naha koostisained hästi uuritud. Enamus uuringuid keskendusid naha kihtide nagu epiderma ja derma rakkudele. Viimased tõendid näitavad, et rakkudevahelised ained, mis paiknevad naha peamiste kihtide rakkude vahel, mõjutavad oluliselt nende rakkude funktsiooni. Need rakkudevahelised ained moodustavad organiseeritud struktuuri, mis sisaldab glükosaminoglükaane, proteoglükaane, kasvufaktoreid ja struktuurvalku kollageeni. Kuid domineerivaks naha rakkudevaheliseks ainena on hüaluroonhape. Naha niiskust määrab vee hulk, mis on seotud hüaluroonhappe molekulidega dermas ja olulistes epidermaalse kihis, kus naha niiskuse säilitamine sõltub naha granulaarse kihist (epiderma osa). Naha hüaluroonhape moodustab umbes 50% kogu organismi hüaluroonhappest. Derma hüaluroonhappe kogus on oluliselt suurem kui epidermaalne. Derma on ühendatud lümfisüsteemi ja veresoontega. Hüaluroonhape dermas reguleerib vee tasakaalu, osmootset rõhku ja ioonide voolu, toimides võrgustikuna ja stabiliseerides naha struktuuri elektrostaatselt. Hüaluroonhappe tasakaalu muutused vananedes pole veel täielikult mõistetavad. Seetõttu kaotab epiderma peamise molekuli, mis vastutab vee sidumise ja hoidmise eest, põhjustades naha niiskuse vähenemist. Dermas toimub vananemise ajal olulisim muutus – hüaluroonhappe sidumine koe struktuuridega ja kollageeni kadu. Kõik mainitud vananemisega seotud tegurid põhjustavad märgatavat naha kuivust (dehüdratsiooni), atroofilist seisundit ja elastsuse kaotust. Enneaegne naha vananemine on korduva ja pikaajalise UV-kiirguse mõju tulemus. Umbes 80% näonaha vananemisest põhjustab UV-kiirgus. Fotosensitiivsus (UV-kiirgusest tingitud) põhjustab naha hüaluroonhappe koguse ja sünteesi vähenemist.
Hüaluroonhappe toidulisandid
Hüaluroonhappe toidulisandeid võivad enamik inimesi ohutult kasutada ning need pakuvad palju tervisele kasu. Neid võib tarbida erineval moel. Paljud inimesed võtavad hüaluroonhapet toidulisandina, kuid seda kasutatakse ka erinevates seerumites, silmatilkades ja süstides. Suukaudsed toidulisandid suurendavad naha hüaluroonhappe taset, seega võib põhjendatult öelda, et need pakuvad erilist kasu meie tervisele ja ilule. See on kasulik toidulisand mitmetes seisundites, eriti naha ja liigeste tervise puhul. Hüaluroonhappe toidulisandid on väga kasulikud inimestele, kes põevad osteoartriiti – liigeste degeneratiivset haigust, mida põhjustab pikaajaline liigeste kulumine. Hüaluroonhappe mõju raseduse ja imetamise ajal ei ole täielikult uuritud, seega rasedad ja imetavad naised peaksid olema ettevaatlikud ja konsulteerima enne selle toidulisandi kasutamist arstiga. On ka mõned tõendid, et vähirakud on hüaluroonhappe suhtes tundlikud ning toidulisandite tarvitamisel võivad need kasvada kiiremini.
- Heldin, P., Karousou, E., Bernert, B., Porsch, H., Nishitsuka, K., & Skandalis, S. S. (2008). Importance of hyaluronan-CD44 interactions in inflammation and tumorigenesis. Connective tissue research, 49(3-4), 215-218.
- Itano, N., Zhuo, L., & Kimata, K. (2008). Impact of the hyaluronan‐rich tumor microenvironment on cancer initiation and progression. Cancer science, 99(9), 1720-1725.
- Jensen, G. S., Attridge, V. L., Lenninger, M. R., & Benson, K. F. (2015). Oral intake of a liquid high-molecular-weight hyaluronan associated with relief of chronic pain and reduced use of pain medication: Results of a randomized, placebo-controlled double-blind pilot study. Journal of medicinal food, 18(1), 95-101.
- Kawada, C., Yoshida, T., Yoshida, H., Matsuoka, R., Sakamoto, W., Odanaka, W., ... & Urushibata, O. (2014). Ingested hyaluronan moisturizes dry skin. Nutrition journal, 13(1), 1-9.
- Litwiniuk, M., Krejner, A., Speyrer, M., Gauto, A. R., & Grzela, T. (2016). Hyaluronic acid in inflammation and tissue regeneration. Wounds: a compendium of clinical research and practice, 28(3), 78-88.
- Purushotham, M. S., & Hascall, V. C. (2020). The role of hyaluronan in the development of the immune system. Frontiers in immunology, 11, 543925.
- Wu, Y. J., Chang, L. L., & Yu, M. S. (2022). Role of hyaluronic acid in skin aging and its use in cosmetic dermatology. Journal of Cosmetic Dermatology, 21(2), 465-473.
