Kui lapsed kasvavad, on oluline, et nad saaksid piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, et tagada nende optimaalne tervis. Paljud lapsed saavad neid toitaineid tasakaalustatud toitumise kaudu, kuid teatud juhtudel võib olla vaja täiendada nende toidusedelit vastavate vitamiinide või mineraalidega. Lastel on toitainevajadus seotud nende vanuse, soo, pikkuse, kasvu ja aktiivsuse tasemega.
C-vitamiin
C-vitamiin on üks olulisemaid toitaineid, mida lastel on vaja immuunsüsteemi korralikuks toimimiseks ja arenguks. See on vajalik kollageeni, veresoonte, kõhrede ja lihaste moodustamiseks. Samuti osaleb see neurotransmitterite ja karnitiini tootmises (aine, mis aitab rasvhappeid energiaks muundada). Seeläbi aitab see hoida lapse naha, luud, hambad ja veresooned tervetena.
B-grupi vitamiinid
B-vitamiinide kompleks toimib nagu tehas, mis koosneb kaheksast hoolikast töötajast, kes toodavad ja säilitavad kehas energiat, lagundades toidust saadud rasvad, valgud ja süsivesikud. Nad tagavad ka korraliku ainevahetuse, närvisüsteemi arengu, terve naha, vere ja hea nägemise. Igal B-vitamiinil on ka spetsiifiline roll. B3-vitamiin (niatsiin) on vajalik aju ainevahetusprotsesside jaoks, veresuhkru reguleerimiseks ning serotoniini (hea enesetunde ja une tagamiseks vajaliku neurotransmitteri) tootmiseks. B6-vitamiin (püridoksiin) osaleb aminohapete ainevahetuses, punaste vereliblede ja neurotransmitterite - serotoniini ja dopamiini - sünteesis. B7-vitamiin (biotiin) on oluline süsivesikute ja rasvade ainevahetuseks ning geeniekspressiooni reguleerimiseks. Selle puudus võib põhjustada väsimust, ärrituvust ja aeglast arengut. B9-vitamiin (foolhape) toetab loote arengut ja aitab ennetada kaasasündinud väärarenguid. B12-vitamiin toetab närvisüsteemi ja vere tervist ning osaleb DNA tootmises. See vitamiin on hädavajalik aju normaalseks arenguks ja funktsiooniks. Mieliin, mis kaitseb ja isoleerib närvirakke, areneb alates rasedusest kuni täiskasvanueani. B12 puudus võib põhjustada aneemiat ja kognitiivseid häireid.
A-vitamiin
A-vitamiin on vajalik kasvuprotsesside ja kudede taastumise jaoks, toetades rakkude kasvu. Samuti aitab see säilitada terve naha ja nägemise (eriti hämaras valguses) ning tugevdab immuunsüsteemi. Aitab hoida limaskesti, näiteks nina limaskesta, tervena. A-vitamiini puudus võib tekkida väikestel lastel pärast rinnaga toitmise lõpetamist. Tuntuim sümptom on kserofoftalmia – silma sidekesta ja sarvkesta kuivus.
D-vitamiin
D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda soolestikus ja hoiab vere kaltsiumi ja fosfori taset, mis on vajalik luude mineraliseerumiseks. See on eriti oluline laste luude kasvuks ja luu- ning lihaskoe tugevdamiseks. Piisav kogus D-vitamiini aitab ennetada rahhiiti. D-vitamiinil on põletikuvastane toime ning see tugevdab närvi-, lihas- ja immuunsüsteemi funktsiooni. See vähendab nakkuste ja viirushaiguste riski lastel.
E-vitamiin
E-vitamiin on rasvlahustuv toitaine, mida leidub paljudes toiduainetes. Kehas toimib see antioksüdandina, kaitstes rakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. See tugevdab immuunsüsteemi ning toetab naha ja silmade tervist. Lastele manustatakse seda kasvu aeglustumise, enneaegse retinopaatia ennetamise ja rasvade imendumishäirete korral, et vältida neuropaatiaid ja lihashaigusi.
Koensüüm Q10
Koensüüm Q10 on oluline ühend, mis osaleb energia tootmises kõikides keharakkudes, eriti mitokondrites. See ühend aitab toota energiat toitaineidest ja kaitseb rakke oksüdatiivsete kahjustuste ning haigustekitajate eest. Lastele on see oluline energia tootmise ja rakutalitluse toetamiseks.
Luteiin
Luteiini leidub silma ja aju kudedes, mis on seotud nägemisega. See on karotenoid, mis on seotud beeta-karoteeni ja A-vitamiiniga. Luteiin imendub paremini koos rasvadega. Seda tuntakse "silmavitamiinina" ning uuringud näitavad, et luteiinil ja selle isomeeridel on oluline roll silmade arengus, nägemisteravuse säilitamises ja vanusega seotud silmahaiguste ennetamises.
Tsink
Tsink toetab laste immuunsüsteemi ja aitab kehal kasutada energiat süsivesikutest, valkudest ja rasvadest. Samuti mängib see rolli haavade paranemisel.
Seleen
Seleen on oluline mikroelement, mis toimib ensüümide kofaktorina ja toetab kudede, lihaste, südame ja naha tervist. Sellel on antioksüdantsed ja põletikuvastased omadused ning see tugevdab immuunsüsteemi. Seleeni tase veres on seotud parema immuunvastusega ning see on oluline ka kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärmes on suurem seleeni kontsentratsioon kui üheski teises elundis. Seleeni roll on kaitsta kilpnääret oksüdatiivsete kahjustuste eest ja toetada hormoonide tootmist. Terve kilpnääre on oluline ainevahetuse, kasvu ja arengu reguleerimisel.
Mustikate ekstrakt
Mustikates sisalduvad flavonoidid on tugevad antioksüdandid, mis aeglustavad vananemisprotsesse ja parandavad mälu ning mõtlemisvõimet. Need toetavad veresoonkonda ja aju funktsiooni, parandavad aju verevarustust ning kaitsevad neuroneid. Need toimivad põletikuvastaselt ja antioksüdantselt ning toetavad närvisüsteemi signaalide edastamist.
Tsitrusviljade bioflavonoidid (Rutiin)
Bioflavonoidid on taimede pigmendid, mis annavad viljadele värvi. Tsitrusviljad sisaldavad bioflavonoide nagu hesperidiin, rutiin ja tangeretiin, mis suurendavad C-vitamiini taset ning toetavad kapillaaride ja vereringe tervist. Need toimivad ka antioksüdantidena ning on tuntud kui “vitamiin P”. Laste arenguks on oluline tugev antioksüdantne kaitse, mis aitab vähendada põletikke ja toetab normaalset arengut.
- Bhagavan, H. N., & Chopra, R. K. (2006). Coenzyme Q10: absorption, tissue uptake, metabolism and pharmacokinetics. Free radical research, 40(5), 445-453.
- Barfoot, K. L., May, G., Lamport, D. J., Ricketts, J., Riddell, P. M., & Williams, C. M. (2019). The effects of acute wild blueberry supplementation on the cognition of 7–10-year-old schoolchildren. European journal of nutrition, 58(7), 2911-2920.
- Black, M. M. (2008). Effects of vitamin B12 and folate deficiency on brain development in children. Food and nutrition bulletin, 29(2_suppl1), S126-S131.
- Cusick, S. E., & Georgieff, M. K. (2016). The role of nutrition in brain development: the golden opportunity of the “first 1000 days”. The Journal of pediatrics, 175, 16-21.
- Dos Santos, M., Veneziani, Y., Muccillo-Baisch, A. L., & Júnior, F. M. R. D. S. (2019). Global survey of urinary selenium in children: A systematic review. Journal of Trace Elements in Medicine and Biology, 56, 1-5.
- Golden, N. H., & Abrams, S. A. (2014). Optimizing bone health in children and adolescents. Pediatrics, 134(4), e1229-e1243.
- Hammond, B. R. (2014). Lutein and cognition in children. Journal of Nutritional Science, 3.
- Jain, R., Singh, A., Mittal, M., & Talukdar, B. (2015). Vitamin B12 deficiency in children: a treatable cause of neurodevelopmental delay. Journal of Child Neurology, 30(5), 641-643.
- Kalt, W., Cassidy, A., Howard, L. R., Krikorian, R., Stull, A. J., Tremblay, F., & Zamora-Ros, R. (2020). Recent research on the health benefits of blueberries and their anthocyanins. Advances in Nutrition, 11(2), 224-236.
- Kennedy, D. O. (2016). B vitamins and the brain: mechanisms, dose and efficacy—a review. Nutrients, 8(2), 68.
- Khalid, S., Barfoot, K. L., May, G., Lamport, D. J., Reynolds, S. A., & Williams, C. M. (2017). Effects of acute blueberry flavonoids on mood in children and young adults. Nutrients, 9(2), 158.
- Mares, J. (2016). Lutein and zeaxanthin isomers in eye health and disease. Annual review of nutrition, 36, 571-602.
- Pitkin, R. M., Allen, L. H., Bailey, L. B., & Bernfield, M. (2000). Dietary Reference Intakes for Thiamin, riboflavin, niacin, vitamin B6, folate, vitamin B12, Pantothenic acid, biotin and choline. Washington, DC.
- Rayman, M. P. (2000). The importance of selenium to human health. The lancet, 356(9225), 233-241.
- Stiles, J., & Jernigan, T. L. (2010). The basics of brain development. Neuropsychology review, 20(4), 327-348.
- Tanumihardjo, S. A. (2011). Vitamin A: biomarkers of nutrition for development. The American journal of clinical nutrition, 94(2), 658S-665S.
- Ventura, M., Melo, M., & Carrilho, F. (2017). Selenium and thyroid disease: from pathophysiology to treatment. International journal of endocrinology, 2017.
- Westergren, T., & Kalikstad, B. (2010). Dosage and formulation issues: oral vitamin E therapy in children. European journal of clinical pharmacology, 66(2), 109-118.